Inimestel võisid osavad käed areneda palju varem, kui siiani arvati, selgus Keenias välja kaevatud 1,42 miljoni aasta vanuse luufossiili uurimisel.
Inimese eellastest said osavnäpud seniarvatust palju varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie käte ehitus on see, mis võimaldab meil kasutada ja valmistada tööriistu. Inimahvidel ning teistel primaatidel selliseid käsi pole ning seni on ebaselge, millal inimesed praegusteks osavnäppudeks evolutsioneerusid, kirjutas ajakiri Business Standard.
Missouri ülikooli teadur ja tema kolleegid leidsid aga 1,42 miljonit aastat tagasi Aafrikas elanud inimese eellase käeluu, mis arvatakse kuuluvat varajase inimliigi Homo erectuse esindajale. Tegu on kõige vanema kaasaegse inimese käele sarnaneva luuleiuga, mis viitab, et sellised anatoomilised tunnused eksisteerisid juba pool miljonit aastat varem, kui seni arvati.
«See luu on käe kolmas metacarpal (sõrme ja rannet ühendav luu), mis kinnitub keskmise sõrme külge. See leiti Keeniast Kaitio väljakaevamispaigast,» tutvustas Missouri ülikooli patoloogia ja anatoomia professor Carol Ward. Tema sõnul teeb luu eriliseks see, millise nurga all oli luu randme külge kinnitunud ots. Nurk võimaldab haaraval pöidlal ja sõrmedel randmele suuremat survet avaldada ning seega neid ka rohkem kasutada. Siiamaani on sellist nurka nähtud ainult neandertaallaste ning teiste arhailiste inimliikide puhul.
Ahviliikidel, kelle luud taolise nurga all ei kinnitu, on tööriistade valmistamine ja kasutamine juba anatoomia tõttu raskendatud.
Luu kaevati välja paiga lähedalt, kust on leitud ka enam kui 1,6 miljoni aasta vanuseid pihukirveid. Asjaolu, et sealsed elanikud suutsid teha nii peeneid tööriistu viitab Wardi sõnul selgelt, et varajased inimesed said oma käsi kasutada väga keeruliste tegevuste jaoks.
Ward nentis, et kuigi tegu ei pruugi olla sugugi kaasaegse inimkäe esimese esinemisajaga, võib see siiski viia meid üsna lähedale taolise anatoomilise eripära tekkeajale, sest üle 1,8 miljoni aasta vanuste fossiilide puhul midagi taolist nähtud ei ole.
Uurimus avaldati ajakirjas proceedings of the National Academy of Sciences.