Šveits külmutas diktaatorite pangaarved veel kolmeks aastaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2001. aastal kohtusid Tuneesia toonane president Zine al-Abidine Ben Ali (paremal) ja Egiptuse riigipea Hosni Mubarak (vasakul) Tuneesias Kartaago palees.
2001. aastal kohtusid Tuneesia toonane president Zine al-Abidine Ben Ali (paremal) ja Egiptuse riigipea Hosni Mubarak (vasakul) Tuneesias Kartaago palees. Foto: HO/REUTERS

Šveitsi valitsus otsustas jätta Tuneesia kukutatud diktaatori Zine El Abidine Ben Ali ja Egiptus Hosni Mubaraki pangaarved veel kolmeks aastaks külmutatuks.
 

Kukutatud diktaatorite ja nendega seotud poliitiliselt kahtlaste isikute Šveitsis asuvad varad otsustati külmutada 2011. aastal.

«Eesmärk on anda Tuneesia ja Egiptuse uurijatele rohkem aega ja võtta arvesse poliitilist üleminekuprotsessi mõlemas riigis», seisis välisministeeriumi avalduses.

Tuneesia puhul puudutab külmutamine 60 miljoni Šveitsi frangi suurust summat (49 miljonit eurot), Egiptuse puhul jääb külmutatuks aga 700 miljonit Šveitsi franki (572 miljonit eurot).

Šveits on teinud raha päritolu välja selgitamiseks mõlema riigiga tihedat koostööd ning avalduses kinnitati, et selles osas on märkimisväärselt edenetud.

Külmutamise eesmärgiks on takistada kahtlasel teel saadud varade peitmist teistele finantsturgudele, kuhu õigusorganite võim ei ulatu.

Tagasi üles