/nginx/o/2013/12/19/2705792t1h0a1d.jpg)
Täna startis Lõuna-Ameerikast Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseteleskoop Gaia, millel seisab ees ambitsioonikas ülesanne – kaardistada miljard tähte Linnuteel.
Gaia kosmoseteleskoop läheb jahtima miljardit päikest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teleskoop starts täna hommikul Prantsuse Guajaanas kohaliku aja järgi kell 6.12 hommikul ning teadlaste sõnul läks kõik perfektselt – Venemaal valmistatud kanderakett Sojuz-Fregatt viis teleskoobi orbiidile ning asus teele Langrangiani punkti L2, mis asub maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kirjutas The Guardian.
Kavandatavale orbiidile Päikese ümber peaks teleskoop jõudma umbes nädalaga. Enne, kui teleskoop saab asuda teiste päikesesüsteemide tähti ja planeete jälgima, viivad teadlased läbi rea teste. Gaia eesmärgiks on kaardistada umbes üks protsent Linnuteest. Kogutav informatsioon peaks aitama teadlastel uurida galaktika kujunemist.
Gaia kaamera on kosmosekaameratest kõige täpsem - tegemist on ühe miljardi piksliga kaameraga.
«See kaamera suudab jäädvustada Kuult Maal oleva inimese küüne või 1000 kilomeetri kauguselt juuksekarva,» edastas ESA.
Gaia projektis töötav teadlane Peter Allan kinnitas, et start oli veatu. «Me ehitasime Gaia eelkõige selleks, et mõista meie galaktika, Linnutee, ehituse peensusi. Seni pole see võimalik olnud,» kommenteeris ta.
Homme annavad teadlased Gaiale käsu esimeseks kriitiliseks kiirenduseks, et teha kindlaks, et rakett on sihtkohta jõudmiseks õigel kursil. Teine kiirendamine peaks toimuma 20 päeva pärast ning saatma teleskoobi orbiidile Päikese ümber. Seejärel lülitatakse sisse kõik teleskoobi pardal olevad instrumendid ning järgmise nelja kuu jooksul tegeletakse nende kalibreerimisega.
749 miljonit eurot maksev missioon peaks kestma viis aastat.
Tähti erinevatelt positsioonidelt jälgides saab Gaia kokku panna pildi sellest, kui kaugel tähed täpselt asuvad ning kuidas nad liiguvad. Mõõtmistulemusi saab kasutada nö ajas tagasi minekuks, et vaadata, kust tähed tulid ning kuidas muutus galaktika selliseks nagu me seda praegu näeme.
Missiooniga seotud teadlased kinnitavad, et teleskoop leiab kümneid tuhandeid surevaid tähti, mis plahvatavad supernoovadena. Samuti loodetakse leida senitundmatuid planeete.
Projektis töötava Alvaro Giménezi sõnul esindab Gaia astronoomide alatist unistust, mida tänapäevased teadlased jagavad Antiik-Kreeka astronoomi Hipparchusega, kes kaardistas taevalaotust vaid palja silma ja lihtsa geomeetria abil. Nüüd saab kosmost kaardistada aga täpsete vaatlustega Päikese orbiidilt.