Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et Läti riik pole endise punapartisani Vassili Kononovi süüdimõistmisel rikkunud rahvusvahelist inimõiguste konventsiooni.
Läti seljatas kohtus lõplikult endise punapartisani
17. mai 2010, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtu suurkogu otsustas 14 häälega kolme vastu, et Läti riik ei rikkunud Kononovi süüdimõistmisel artiklit 7 rahvusvahelises inimõiguste konventsioonis. Otsus ei kuulu edasikaebamisele, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
Kononovi poolt hääletasid Bulgaaria, Prantsusmaa ja Moldova esindajad, vahendas telekanal NTV.
Kononovi saaga kestab juba tosin aastat. 1998. aastal arreteeritud mees oli vahi all kuni 2000. aastani, kui kohus mõistis talle sõjakuritegude sooritamise eest esmalt kuue aasta pikkuse vabadusekaotuse, mis aga hiljem tühistati, kuna mitmed juhtumi asjaolud jäid apellatsioonikohtu hinnangul ebaselgeks.
Läti prokuratuur leidis uurimise käigus, et Kononov juhtis Saksa vormides ringi liikunud punapartisanide üksust, mis korraldas 1944. aasta mai lõpus verise karistusaktsiooni Mazie Bati külas, olles veendunud, et sealsed elanikud reetsid sakslastele teise partisanide rühma ja põhjustasid nende tapmise.
Kononovi mehed tungisid kuude majja ning pärast sakslaste jagatud relvade leidmist tapsid kõigi nende perekondade pead ning kasutasid vägivalda ka kahe naise kallal. Seejärel süüdati hooned põlema, leekides hukkus veel neli inimest. Kokku sai partisanide rünnakus surma üheksa külaelanikku – kuus meest ja kolm naist, neist üks raseduse lõppfaasis.
2003. aastal mõisteti endine punapartisan uuesti süüdi, ent seekord bandiitluses, mitte sõjaroimades. Kohus leidis siis, et kuigi rünnak võis sõjalisest seisukohast olla õigustatud, ei saa pidada õigustatuks kolme naise tapmist ega ka küla mahapõletamist. Kuna aga bandiitlus ei kuulunud aegumatute kuritegude hulka, vabastati mees vastutusest.
Ringkonnakohtu otsuse tühistas aga järgmisel aastal ülemkohus, kus Kononov mõisteti taas süüdi sõjakuritegudes, mille eest määrati talle karistuseks aasta ja kaheksa kuu pikkune vabadusekaotus, arvestades 1923. aastal sündinud mehe kõrget vanust ja tervislikku seisundit. Kononovi kaebus lükati tagasi.
2004. aasta augustis esitas Kononovi advokaat Mihhail Joffe hagi Euroopa Inimõiguste Kohtule. 2007. aasta septembris võeti see pärast ülevaatamist menetlusse, välistades kõik teised nõuded peale inimõiguste konventsiooni artikli 7 rikkumise.
2008. aastal rahuldas Strasbourgi inimõiguste kohus napi häälteenamusega Kononovi kaebuse ning kohustas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 7 rikkunud Läti riiki maksma talle vääriti süüdimõistmisega tekitatud moraalse kahju eest 30 000 eurot (ligi 470 000 krooni) valuraha.
Selle kohaselt ei toimunud karistusoperatsioon küll lahinguolukorras, kuid see viidi läbi sõjatsoonis rinde lähedal, kus olid toimunud kokkupõrked ka varem ning kus oli ka kohalikele usaldusväärsetele elanikele antud relvi partisanidega võitlemiseks. Läti esitas kohtu otsuse peale aga apellatsiooni, mis nüüd rahuldati.
Advokaat Mihhail Joffe teatas, et otsus on poliitiline ja õigusvastane, kuna rahvusvahelisel tasandil tembeldati kurjategijaks inimene, kes võitles fašistidega, vahendas telekanal NTV.
Strasbourgi kohtu suurkogu otsused edasikaebamisele ei kuulu.
Advokaat Joffe sõnul jääb tal üle nõuda asja ülevaatamist alusel Strasbourgi kohtureglemendi peatüki 80 alusel, vahendas RIA Novosti. Selle alusel võib kohtuotsuse uuesti üle vaadata siis, kui esile on kerkinud uusi otsustava tähtsusega asjaolusid, mida kohus varem ei teadnud.
NTV väitel sõltub kõik sellest, milliseid materjali advokaat Joffel õnnestub Euroopa Kohtu jaoks kokku koguda.
Moskva reaktsioon suurkogu otsusele järgnes kiiresti, kui välisministeerium selle hukka mõistis.