/nginx/o/2013/12/20/2709394t1hdd2c.jpg)
Venemaa surve Nõukogude Liidu endistele liiduvabariikidele Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale pingestab Moskva juba niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, teatasid EL-i liidrid täna.
Moskva surve naaberriikidele pingestab suhteid EL-iga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on [Venemaaga] lahkarvamused, isegi pikk nimekiri lahkarvamusi,» sõnas EL-i president Herman Van Rompuy Euroopa Ülemkogu lõppsõnas.
«Meie lahkarvamuste nimekirja [...] pikendab veelgi mõnedele meie idapartnerlusprogrammi riikidele avaldatav surve,» lisas ta.
EL on mitu aastat töötanud poliitiliste ning majandussuhete tugevdamise nimel Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, millesse Moskva suhtub umbusuga.
Novembri lõpus teatas Ukraina ootamatult, et loobub olulise assotsiatsioonileppe allkirjastamisest EL-i idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses. Ukraina president Viktor Janukovõtš on ulatuslikest meeleavaldustest hoolimata pöördunud hoopis Moskva poole, mis soostus sel nädalal alandama kolmandiku võrra Kiievile müüdava gaasi hinda ning ostma 15 miljardi dollari eest Ukraina riigivõlakirju.
Ka Armeenia president teatas septembris pärast kohtumist Vene riigipeaga, et Jerevan ei saa parafeerida assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga ja ühineb hoopis Moskva juhitud tolliliiduga, kuhu kuuluvad veel Valgevene ja Kasahstan.
«[EL] toonitab kõikide suveräänsete riikide õigust langetada oma välispoliitikat puudutavad otsused ise ja ilma välise surveta,» ütlesid EL-i valitsusjuhid reedese tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses.
Van Rompuy sõnul kavatsevad EL-i liidrid jaanuari lõpus aset leidval tippkohtumisel Venemaaga oma eriarvamustest avameelselt kõnelda.
«Ukraina tulevik on Euroopas,» lausus president. «Seda võib püüda aeglustada või peatada, aga lõppude lõpuks ei saa keegi seda ära hoida.»
«[Ukraina] geograafiline asend ja ajalugu tähendavad, et riigi suhe Venemaaga jääb alatiseks eriliseks, mida me loomulikult tunnustame. [...] Me oleme olnud vägagi selgesõnalised selle osas, et EL-i lepped selle piirkonna partnerriikidega ei tule Venemaa arvelt. Vastupidi, ka [Venemaa] saab neist kasu,» lisas Van Rompuy.
Gruusia ja Moldova seevastu parafeerisid Vilniuses EL-iga assotsiatsioonileppe ning blokk on omalt poolt lubanud väikeriike võimaliku surve eest kaitsta. «Me toetame neid riike nende valikus ja [...] oleme valmis allkirjastama nendega lepped kiirendatud korras, hiljemalt järgmise aasta augustis,» seisis EL-i tänases avalduses.
Samuti on EL korduvalt mõista andnud, et liidu uks jääb endiselt avatuks ka Kiievile.