/nginx/o/2013/12/20/2709452t1he8be.jpg)
Kuigi veel täna hommikul poleks sellist juttu keegi konkreetselt ja tõsiselt võtnud, oli õhtuks kindel fakt, et Eesti kaalub verisesse kriisi langenud Kesk-Aafrika Vabariiki sõdurite – mitte staabiohvitseride, vaid n-ö põllul väljas teenivate maaväelaste – saatmist.
Tõuke selleks andis Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian, kes helistas täna pärastlõunal oma kolleegile Urmas Reinsalule.
«Prantsuse kaitseminister teavitas, et Prantsusmaa plaanib suurendada oma sõjalist kohalolekut Kesk-Aafrika Vabariigis, sest olukord on viimastel päevadel pingestunud,» rääkis Reinsalu Postimehele. «Prantsusmaa ühemõtteline palve oli, et liitlased neid seal sõjaliselt aitaksid.»
Reinsalu sõnul vastas ta, et Eesti jagab Prantsusmaa hinnangut olukorra tõsidusele. «Teiseks avaldasin toetust, et Prantsusmaa on aktiivselt sekkunud,» jätkas ta. «Kolmandaks kinnitasin, et Eesti analüüsib väga tõsiselt võimalusi Prantsusmaa palvele vastata.»
Le Drian ja Reinsalu leppisid kokku, et konkreetsetest vajadustest ja eestlaste võimalustest räägivad täpsemalt omavahel mõlema riigi kaitseväe juhatajad. Vaid paar tundi hiljem helistaski admiral Édouard Guillaud juba kindralmajor Riho Terrasele.
Reinsalu meenutas, et juhul, kui Eesti peaks võtma seisukoha, et neil on millegagi panustada, liigub küsimus riigikokku, kes peab andma mandaadi. Asjatundjate hinnangul kulub sellele protseduurile paar-kolm kuud.
Eile ja täna Brüsselis ülemkogul ELi kolleegidega kohtunud peaminister Andrus Ansip tunnistas Postimehele, et sealgi andis arutelu Kesk-Aafrika Vabariigi üle tooni. «Seal ei saa rääkida ainult piiratud konfliktist ühes väga vaeses ja suhteliselt pisikeses riigis, vaid on oht, et usulisel pinnal konfliktid laienevad Kesk-Aafrika Vabariigist tervesse Kesk-Aafrikasse,» selgitas ta. «Kesk-Aafrika puhul on iseäranis oluline hoida ära genotsiid selles riigis ja seetõttu Prantsuse sekkumine või turvalisuse pakkumine selles regioonis on igati tervitatav.»
«Üldine hinnang on, et ainult humanitaarabist ei piisa,» iseloomustas Ansip. «Praegu on tänu prantslastele olukord seal stabiliseerunud, aga see ei pruugi olla püsiv.»
Veel enne Reinsalu ja Driani vestlust tehtud telefoniintervjuus esitatud küsimusele, kas eestlased võiksid sõjalisse operatsiooni Kesk-Aafrika Vabariigis panustada, vastas Ansip: «Me oleme prantslastega koos tegutsenud piraaditõrjemissioonil Atalanta ja meil on sellest väga hea kogemus. Me tegutseme koos Malis ja jälle on see hea koostöö. Me peaksime meeles pidama ka seda, et hiljutisel NATO suurõppusel Steadfast Jazz oli Prantsusmaa väga suur panustaja.»
«Meie ja Prantsusmaa kaitsealane koostöö on viimastel aastatel märgatavalt tihenenud ja ma hindan seda koostööd väga kõrgelt,» kiitis peaminister.
Kesk-Aafrika Vabariigis lõõmab praegu usuvägivald kevadel riigipöörde korraldanud moslemi vähemuse ja kristlaste vahel. Ainuüksi kahe viimase nädala jooksul ja ainuüksi pealinnas Banguis on kokkupõrgetes surma saanud umbes tuhat inimest. Suur osa võikast võitlusest, lintšimistest ja vägistamistest leiab aga aset maapiirkondades. Sajad tuhanded inimesed on sisepagulased ja kümned tuhanded pagenud naaberriikidesse.
5. detsembril Kesk-Aafrika Vabariigis olukorra rahustamiseks operatsiooni «Sangaris» alustanud Prantsusmaa on nüüd oma seal teenivate vägede arvu tõstnud 1600-le. Langenutena kaotanud on nad selle aja jooksul kaks sõdurit.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)