/nginx/o/2010/05/17/369562t1hebc2.jpg)
Ukrainat külastav Venemaa president Dmitri Medvedev süütas küünla 1930. aastate Ukraina näljahäda ohvritele, kuigi Kreml on teinud suuri jõupingutusi tõestamaks, et tegu polnud genotsiidiga.
Medvedev mälestas üllatuslikult Ukraina näljahäda ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kahepäevasele riigivisiidile saabunud Medvedev asetas koos Ukraina ametivenna Viktor Janukovitšiga esmalt lilled Tundmatu Sõduri hauale ning seejärel süütas küünla ka näljahäda ehk holodomori mälestuseks rajatud kuju juurde, mis sümboliseerib tüdrukut, kes surub oma rinnale viljavihku, vahendas uudisteagentuur AFP.
Stalinistliku assimileerimispoliitika osana Nõukogude Liidus kunstlikult esile kutsutud näljahäda tappis Ukrainas aastatel 1921-1947 erinevatel andmetel 4 kuni 10 miljonit inimest.
Selle eesmärgiks oli murda rahvuslik meelsus ja vastuseis kollektiviseerimisele.
Ukrainlased peavad holodomori genotsiidiks, kuna sellega näljutati surnuks suur osa kohalikust eliidist ja jõukamast talupoegkonnast. Riigi eelmine juhtkond eesotsas ekspresident Viktor Juštšenkoga sooviski selle tragöödia kuulutamist genotsiidiks.
Moskvaga soojemaid suhteid otsiv praegune riigipea Janukovitš on selles küsimuses aga leebemal seisukohal, kinnitades mõne nädala eest Strasbourgis, et näljahäda polnud ukrainlaste vastu suunatud genotsiid, kuna näljasurm tabas ka teisi toona NSV Liitu kuulunud piirkondade elanikke.
«Me ei keskendu holodomorile, vaid 1930. aastate näljahädale,» väitis ka anonüümseks jääda soovinud Vene delegatsiooni esindaja, kui talt päriti Venemaa ametliku seisukoha kohta.