Eile Brüsselis koos istunud Euroopa Liidu rahandusministrid asusid toetama vastuolulisi ja palju vaidlusi tekitanud reegleid, mis on kavas kehtestada Euroopas tegutsevatele riskifondidele ja erakapitalifondidele.
ELi ministrid toetavad riskifonde ohjeldavaid reegleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemalt oli reeglitele oma heakskiidu andnud ka grupp ELi seadusandjaid. Mis omakorda tähendab, et finantssektori reguleerimine regioonis on varasemast tunduvalt tõenäolisem.
Samas leidub rahandusministrite poolt heakskiidetud detailsete kavandite ja parlamendiliikmete poolt kokkulepitud reeglite vahel olulisi erinevusi. Seetõttu seisavad liikmesriikidel, parlamendiliikmetel ja ametnikel ühise reeglistiku sepitsemisel ees veel mitmedki rasked läbirääkimised.
Läbirääkimised ise käivituvad 31. mail ja eesmärk oleks jõuda kokkuleppele enne augustis algavat suvepuhkust.
Rahandusministrid kiitsid reeglite projekti heaks kiiresti ja ladusalt. Vähemalt avalikult ei teinud selleks mingeid takistusi ka George Osborne, kes esmakordselt värske Briti rahandusministrina Brüsselit väisas.
Suurbritannia, kus paikneb ligikaudu 80 protsenti kogu Euroopa riskifondidest, on reeglite mõningate aspektide aadressil oma muret väljendanud ning väitnud, et nad on tarbetult koormavad ja diskrimineerivad.
Suurbritannia suutis küll suruda deklaratsiooni sõnastusse möönduse, et «mõned liikmesriigid on väljendanud oma muret probleemikäsitluse teatud aspektide suhtes, pidades konkreetselt silmas kolmandaid riike puudutavaid sätteid». Lisatud on, et nimetatud muredega tuleb edasiste läbirääkimiste käigus arvestada.
«Kolmandate riikide küsimus» puudutab seda, millistel tingimustel väljaspool ELi baseeruvad fondid ja haldurid blokisisestele professionaalsetele investoritele, näiteks pensionifondidele ja kindlustajatele oma tooteid võivad turustada.
Ministrite poolt heakskiidetud ettepanek annaks otsustamise selles küsimuses riikide valitsuste kätte ega sätestaks tingimusi, mille alusel tuleks taotleda kogu ELi hõlmavaid turustusõigusi. See on mõned väljaspool ELi paiknevad riigid, sealhulgas USA, murelikuks teinud. Rahul pole sellise lähenemisega ka Suurbritannia, kuna paljud Londoni fondihaldurid tegutsevad offshore mudelite alusel.
Parlamendi versioon aga võimaldaks euroliidu-välistel fondidel ja halduritel hankida endale turustusõigused kogu ELi tarvis ja nad oleksid siis euroliidu «oma» halduritega sama pulga peal – kui vaid ranged tingimused on täidetud. Seda versiooni eelistaks ka siseturu volinik Michel Barnier. Osborne ütles: «Siin on mänguruumi veel palju.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.