Riikidevaheline lennunduskomitee (MAK) välistas Smolenski lähistel Poola tippjuhtidega juhtunud lennukatastroofi põhjusena terroriakti, plahvatuse ja tulekahju.
Uurimine: Smolenski lennukatastroofi põhjus pole veel selge
19. mai 2010, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10. aprillil juhtunud lennuõnnetuse uurimist kajastanud pressikonverentsil rääkis MAKi esimees Tatjana Anodina, et uurimine kinnitas meeskonda mittekuulunud isikute viibimist piloodikabiinis, vahendas Interfax.
Üks kõrvalistest häältest on identifitseeritud, teine või teised vajavad täiendavat tuvastamist Poola spetsialistidelt. «See on oluline uurimise jaoks,» kinnita Anodina.
Anodina rõhutas, et kõik lennukatastroofi asjaolud ja põhjused tehakse kindlaks maksimaalselt lühikese aja jooksul ja objektiivselt.
Uurimisel selgus, et TU-154 meeskonnal polnud teavet ilmast ega päevakohaseid aeronavigatsiooniandmeid Smolensk-Severnõi lennujaamast.
Lennu ettevalmistusprotsessi käigus sai meeskond andmeid ilmastiku kohta, mis sisaldasid endas tegelikke ilmaandmeid ja prognoosi väljalennu ajaks ning ilmaennustuse piki lennumarsruuti, rääkis MAKi tehnilise komisjoni juht Aleksei Morozov.
«Ekipaažil polnud andmeid ilmast reaalajas ega prognoosi sihtkohaks olnud Smolensk-Severnõi lennujaama kohta,» kinnitas Morozov.
TU-154 pardasalvestised on täielikult dešifreeritud, rääkis Anodina. Nende hulgas on ka vestlus dispetšeritega. Kõik algtekstid asuvad MAKi seifis, lisas ta. Vene ja Poola
dokumenteerisid materjalid koos ja kõik on ka ühiselt kinnipitseeritud.
Morozovi sõnul hoiatasid Vene spetsialistid lennuki meeskonda mitu korda selle eest, et maandumiseks pole sobivaid tingimusi. «Dispetšer hoiatas kaks korda, et lennuväljal on udu, nähtavus on 400 meetrit, võimalusi maandumiseks pole…Samal ajal ehk mõni minut ette katastroofi sai TU-154 meeskond lennukilt JAK-40 teada, et nähtavus on 400 meetrit ja vertikaalne nähtavus on 50 meetrit.»
Morozov rõhutas, et Vene lendur teavitas Poola kolleegi oludest vaid neli minutit enne õnnetust.
Õnnetust uurinud spetsialistid püüdsid taastada TU-154 viimast lendu arvuti abil. Katastroofi põhjuseid uurivasse komisjoni kuuluva Poola siseministri Jerzy Milleri sõnul ei õnnestunud vaatamata pingutustele saada vastust küsimusele, miks lendurid võtsid vastu otsuse maanduda, vahendas Dni.ru.
Smolenski lähedal 10. aprillil juhtunud õnnetuses hukkus 96 inimest – 88 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. Ohvrite seas olid president Lech Kaczyński koos abikaasaga ja teised riigi tippjuhid. Poola juhid olid teel Katõni, et osaleda Poola ohvitseride auks korraldatud mälestusmiitingul, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Katõni veresaunast.