Vägivald Kesk-Aafrika vabariigis jõudis uuele tasemele – pealinnas Banguis sõi üks kristlane tapetud moslemi liha.
Kesk-Aafrika vabariigis sõi kristlane tapetud moslemi liha
BBCga rääkinud pealtnägija Ghislein Nzoto sõnul tiris umbes 20 noorukist koosnenud rahvahulk ühe moslemist mehe lihtsalt bussist välja ning asus teda ründama. Meest peksti käte, jalgade ja kividega, kuni ta suri. Tapetud moslemi jäsemed olid küljest lõigatud ning rahva hulgast astus välja mees, kes hammustas demonstratiivselt tema jalga ning sõi selle liha. «See toimus otse Burundi rahuvalvajate ees. Üks sõduritest oksendas seda nähes ning ajas seejärel rahvahulga laiali.»
Mees läks hiljem ise BBC ajakirjanikega rääkima, teatades kehvas prantsuse keeles, et tema oligi seeü üleannetu. Selgus, et ta nimi on Ouandja Magloire, ent teda kutsutakse Hulluks Koeraks. Mees kinnitas, et sõi tapetu liha kättemaksuks oma mõrvatud perekonnaliikmete eest. Ta rääkis, et oli vihane, sest moslemid tapsid tema raseda naise ning naise õe ja tema lapse.
Ta nägi möödunud bussi meest, kes paistis välimuse järgi olevat moslem, bussi jälitades ühines temaga üha enam inimesi. Magloire'i sõnul tuli mees kätte saada enne, kui buss oleks jõudnud rahuvalvajatega kontrollpunkti, mistõttu andsid nad bussijuhile märku peatumiseks. Juht kinnitas, et silma jäänud mehe puhul oli tõepoolest tegemist moslemiga.
Magloire kirjeldas järgnenud rünnakut ning enda osalust selles: tema oli näiteks see, kes välja tiritud mehe bensiiniga üle valas ja ta põlema pani. «Siis sõin ma ta jalga, hammustasin läbi kintsu otse valge luuni välja. Sellepärast kutsuvad inimesed mind Hulluks Koeraks.» Sündmuskohal filmitud videos on näha, et suutäite võtmise vahepealt lehvitab ta jalga õhus ning naeratab punnis põskedega.
Mehega rääkinud BBC ajakirjaniku sõnul ei paistnud temast ei uhkust ega kahetsust, ta rääkis juhtunust täiesti neutraalsel toonil.
Ajakirjanikuga rääkinud tunnistaja Ghislein Nzoto nentis, et mitte keegi ei läinud rünnaku ohvriks langenud mehele appi. Lisaks paljastas tunnistaja, et inimsööja teod ei piirdunud rünnakupäeval kordasaadetuga – järgmisel päeval ta naasis ning sõi tapetu liha saiaga.
Ghislein mõistis hukka moslemite tapmise, ent nentis, et ta saab sellest aru. Kannibalism on tema jaoks aga mõistetamatu vihakuritegu.
BBC ajakirjaniku Paul Woodi sõnul võis olla tegemist nii lihtsalt ühe tasakaalutu indiviidi teo, usuvaenu tulemuse kui kohalikest uskumustest tuleneva praktikaga. Paljud Kesk-Aafrika vabariigi kristlastest võitlejad usuvad maagiasse – nad kannavad lahingutes amulette, millest mõned sisaldavad tapetud vaenlaste liha.
Ühes kontrollpunktis kinnitas komandör ajakirjanikele, et amuletid teevad neist kuulikindlad võitlejad.
Woodi kinnitusel võis Magloire'i kannibalism olla küll üksikjuhtum, ent isegi sel ajal, kui ajakirjanikud temaga vestlesid, kogunes nende ümber väike kristlastest koosnev rahvahulk, kes kohtles inimsööjat kui kangelast.
Praeguses Kesk-Aafrika vabariigi konfliktis pole teadaolevalt rohkem kannibalismijuhtumeid esinenud. 1970ndatel aastatel süüdistati kannibalismis aga toonast valitsejat Bokassat. Prantsusmaal avaldati fotod, millel võis väidetavalt näha Bokassa palees sügavkülmas hoitavaid laste kehaosi. Pärast kukutamist mõisteti Bokassa süüdi küll mõrvas, ent mitte kannibalismis.