Egiptuses algas täna kahepäevane põhiseadusreferendum, mida juulis kukutatud presidendi Mohamed Morsi Moslemivennaskond kutsub boikottima.
Egiptuses algas põhiseadusreferendum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moslemivennaskond kavandab ajutise valitsuse koostatud põhiseaduskavandi hääletuse vastu «tsiviliseeritud rahumeelseid proteste». Morsi kukutamise järel peatas sõjavägi senise konstitutsiooni kehtimise.
Siseministeerium on lubanud astuda otsustavalt vastu mis tahes katsele hääletamist takistada. Valimisjaoskondade ja hääletajate kaitsmiseks võimalike rünnakute eest on käivitatud ulatuslik julgeolekuoperatsioon, milles osaleb 160 000 sõdurit ja üle 200 000 politseiniku.
Veidi enne jaoskondade avamist plahvatas pealinnas Kairos kohtumaja juures pomm, keegi kannatada ei saanud.
Morsi kukutamise järel sõjaväe heakskiidul ametisse astunud valitsus loodab suurt valimisaktiivust, et kindlustada oma võimu. Juba paar tundi enne valimisjaoskondade avamist tekkisid Kairos nende ette pikad järjekorrad.
Ehkki on ebaselge, kui palju egiptlasi kavatseb pärast viimaste kuude vägivalda ja rahutusi referendumil osaleda, saab põhiseadus suure tõenäosusega heaks kiidetud.
Referendumit peetakse ühtlasi proovikiviks armeejuht Abdel Fattah al-Sisi ambitsioonidele saada Egiptuse presidendiks.
Põhiseadusreferendumile järgnevad presidendi- ja parlamendivalimised, kuid võimud ei ole veel otsustanud, kumb neist esimesena korraldatakse.
Kuigi valimispettust ei peeta referendumil tõenäoliseks, on suur osa vabadustest, mis võideti kätte pärast riigi kauaaegse juhi Hosni Mubaraki kukutamist 2011. aastal, Morsi tagandamise järel uuesti tühistatud.
Uus põhiseadus, mille koostanud komitees olid ülekaalus liberaalid, keelustab religioonil põhinevad parteid, annab naistele võrdsed õigused ning kaitseb kristliku vähemuse staatust. Samas annab uus konstitutsioon sõjaväele eristaatuse, lubades neil valida järgmise kaheksa aasta jooksul oma kandidaadi kaitseministri kohale ning võimaldades tsiviilisikute andmist sõjaväetribunali alla.
Alates juulikuisest riigipöördest on tänavavägivallas tapetud vähemalt tuhat inimest ja paljud Moslemivennaskonna liikmed vangi pandud.