/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/01/10/2743272t1h3f9b.jpg)
Venemaa väljendas teisipäeval nördimust eestlasest sõjaveterani Harald Nugiseksi piduliku matuse pärast, edastas uudisteagentuur Interfax.
Venemaa väljendas nördimust seoses eestlasest sõjaveterani matusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me väljendame tugevat vastuseisu võetud kursile, millega toetatakse neonatslikke ja revanšistlikke meeleolusid, mis Eesti ühiskonnas juuri ajavad. Me kutsume Tallinna üles kohe ja tingimusteta vaatama üle lähenemise, mis on vastuolus Eesti kohustustega rahvusvaheliste inimõiguste vallas ning kahjustab riigi mainet ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena,» märkis Venemaa välisministeeriumi volinik Konstantin Dolgov.
Tori kirikus saadeti eelmisel reedel viimsele teekonnale Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Noorte Kotkaste auliige erukapten Harald Nugiseks. Kaitseväelise matusetseremoonia Tori kirikus viisid läbi luteri kiriku piiskop Einar Soone ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, teatas BNSile Kaitseliidu pressiesindaja. Lahkunu auks oli üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii, sõjasangariga jäeti hüvasti aupaukude saatel.
Dolgovi hinnangul oli tegemist suurejoonelise tseremooniaga, millel osales hulgaliselt kohaliku ohvitserkonna liikmeid, noorsoo esindajaid ja riigitegelasi.
«Meie hinnangul on natsikurjategija pidulik matmine järjekordne ilming Eesti võimuesindajate väärastunud arusaamisest Teise maailmasõja ajaloolistest tegelikkusest ja natsiideoloogia traagilistest tagajärgedest tervete rahvaste saatusele,» sõnas Dolgov.
«Me näeme seda sügavalt ebamoraalse solvanguna miljonitele erineva etnilise taustaga inimestele, kes piinati sõja ajal elajalikult surnuks natside ja nende käsilaste poolt, nagu Nugiseks,» lisas Dolgov.
Harald Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921. aastal Järvamaal. Ta oli Noorte Kotkaste Järva maleva liige.
1941. aasta juulis hoidis Nugiseks kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, ent läks sama aasta augustis Saksamaa sõjaväkke. 1944. aastal osales Nugiseks lahingutes Narva rindel ning pälvis Vaasa-Vepsküla-Siivertsi sillapea likvideerimisel ilmutatud sõdurivapruse eest Raudristi Rüütliristi. Sõja lõppedes saadeti Nugiseks Siberisse, kodumaale saabus ta alles 1958. aastal.
Pärast Eesti taasiseseisvumist osales Nugiseks Kaitseliidu Pärnumaa maleva tegevuses ning valiti Noorte Kotkaste auliikmeks.
Harald Nugiseks suri 2. jaanuaril 2014. aastal.
Raudristi Rüütliristi pälvis vaid neli eestlast, lisaks Nugiseksile ka Alfons Rebane, Harald Riipalu ja Paul Maitla.