/nginx/o/2014/01/15/2752320t1ha80a.jpg)
USA endise kaitseministri Robert Gatesi hinnangul oli Balti riikide ja mitme endise Varssavi pakti riigi kiire vastuvõtmine NATO-sse õige otsus, kuid pärast seda oleks pidanud protsess aeglustuma.
Gates: Balti riikide kiire vastuvõtmine NATO-sse oli õige
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«[NSV Liidu viimase liidri Mihhail] Gorbatšovi ühendatud Saksmaa NATO liikmeks võtmisega nõusse saamine oli tohutu saavutus. Aga see, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hakati nii paljusid endiseid ikestatud riike nii kiiresti NATO-sse võtma, oli viga. Balti riikide, Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari kiire vastuvõtmine oli õige, aga minu arvates pidanuks protsess pärast seda aeglustuma,» kirjutab Gates oma mälestusteraamatus.
«USA kokkulepped Rumeenia ja Bulgaaria valitsusega vägede roteerimiseks nende riikide baaside kaudu oli tarbetu provokatsioon (eriti et me tegelikult ei paigutanud 5000 sõdurit kummassegi riiki). Venemaal on ammused ajaloolised sidemed Serbiaga, mida me suuresti ignoreerisime,» ütles endine Pentagoni ülem, kelle raamatust avaldab lõike raadiojaam Ameerika Hääl.
«Katse Gruusia ja Ukraina NATO-sse võtta oli tõeline ülepingutamine. Vene impeeriumi juured ulatuvad 9. sajandi Kiievisse, nii et see oli eriti suurejooneline provokatsioon. Kas eurooplased, veel vähem ameeriklased oleksid valmis saatma oma poegi ja tütreid Ukrainat või Gruusiat kaitsma? Vaevalt küll,» kirjutab Gates.
«Seega oli NATO laienemine poliitiline akt, mitte hooligalt kaalutud sõjaline samm, ja õõnestas nii alliansi otstarvet ja eiras hoolimatult seda, mida venelased peavad oma elutähtsateks rahvusvahelisteks huvideks.»
Nelja presidendi alluvuses töötanud vabariiklasest Gates on hariduselt sovetoloog.
Tema hinnangul on suhted Venemaaga «kannatanud ebaõnnestunud juhtimise all sestpeale, kui George [H.W.] Bush 1993. aastal presidendiametist lahkus».
«Ameerika ametnike, teadlaste, ärimeeste ja poliitikute ülbus, kui nad õpetasid venelastele, kuidas nad peaksid oma sise- ja välisasju ajama, viis sügava ja kestva võõrandumise ja vimmani,» leiab ekskaitseminister.
Ta peab arusaadavaks Vladimir Putini viha Euroopa tavarelvastuslepingu vastu, kuna Venemaaga peeti läbirääkimisi tema nõrkuse hetkel.
«[Vene presidendi] Vladimir Putini viha Euroopa tavarelvastusse piiramise lepingu vastu (mis piiras Vene ja NATO mittetuumavägede suurust ja paiknemist Euroopas) oli mõistetav. Selles lepiti kokku, kui Venemaa oli nõrk ja selle sätted piirasid Venemaa vabadust liigutada oma vägesid omaenda territooriumil ühest kohast teise. Nagu ma hiljem Putinile otse ütlesin, ei salliks ka mina piiranguid oma suutlikkusele paigutada sõdureid Texasest Californiasse,» kirjutab Gates oma mälestusteraamatus.
Samas leiab ta, et mitmed probleemid Washingtoni ja Moskva suhetes tekkisid nõukogudejärgsel perioodil sellest, et Venemaa liidrid püüdsid Ühendriike, NATO-t ja lääneriike Venemaale ohtlikena näidata ja naaberriike hirmutada.