Aserbaidžaanist sõjaga lahku löönud Artsahhi ehk endise Mägi-Karabahhi elanikud valivad uut parlamenti.
Tunnustamata Mägi-Karabahh valib uut parlamenti
Viieks aastaks valitava 33 kohalise esinduskogu valimised selles hinnanguliselt 100 000 elanikuga piirkonnas, mille üle pidasid Armeenia ja Aserbaidžaan eelmise aastakümne alguses sõja, milles hukkus kuni 30 000 inimest, toimuvad vaatamata asjaolule, et ükski riik pole piirkonda iseseisvana tunnustanud. Ka pole seda teinud Armeenia, mille kontrolli alla piirkond pärast sõda läks, vahendas AFP.
Mägi-Karabahhi juhtkonna teatel aitavad kohalikud valimised kaasa demokraatia edendamisele ning tsiviilühiskonna ehitamisele selles regioonis.
Vaatlejate sõnul säilitavad valitsust toetavad Vaba Isamaa ja Artsahhi Demokraatlik Partei parlamendis kontrolli, kuid kumbki erakond ei saavuta esinduskogus absoluutset enamust. Valimistel osalevad veel Revolutsiooniline föderatsioon Dashnaktsutjun, Karabahhi Kommunistlik Partei.
Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Catherine Ashtoni sõnul euroliit valimistulemusi ei tunnusta. Küll aga avaldas Ashton ELi nimel jätkuvalt toetust Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) poolt 1992. aastal loodud Minski grupile, mille eesmärgiks on otsida rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi konfliktile.
Konflikti üks osapool on ka Türgi, mis sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted, et avaldada sel moel protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaani alade hõivamise vastu Armeenia separatistide poolt. Nii Aserbaidžaan kui ka Türgi on avaldanud valimiste suhtes protesti.
Mägi-Karabahhi piiril toimuvad regulaarsed tulevahetused on osa Kaukaasia külmutatud konfliktidest, mis kerkisid teravalt päevakorrale augustikuise Gruusia ja Venemaa sõja tõttu, mis kasvatas piirkonnas veelgi pingeid.