Scoutspataljoni ülem: Bangui meenutab Iraagi missioonil kogetut

Banguilased reageerimas Prantsuse sõjaväe patrulli möödumisele. Foto: AFP/SCANPIX

Et näha, millistesse tingimustesse ta oma alluvuses teenivad mehed tõenäoliselt peagi läkitab, käis Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo ise möödunud nädalal Kesk-Aafrika Vabariigis. Elas prantslaste kasarmus ning patrullis koos nendega läbi Bangui peamised teed ja kriitilisemad linnaosad. Nagu ta eile kinnitas, on Eesti sõdureil selleks missiooniks vajalikud oskused ja varustus olemas ning olukord kohapeal tegelikult suhteliselt rahulik.

«Kriisi otseselt Bangui tänavatel tunda ei olnud. Inimesed elasid oma elu, aktiivne kauplemine turgudel käis, liiklus oli väga tihe ja tavapäraselt kaootiline,» kirjeldas Merilo Postimehele.

«Kriisi tunnuseks oli Prantsuse ja MISCA (ÜRO egiidi all toimuv Aafrika riikide rahuvalvemissioon – toim) sõdurite kohalolu patrullide ning kontrollpostide näol,» jätkas ta. «Samuti on kriisi selgeks väljendiks põgenikelaager Bangui lennuväljal.»

«Kohalik rahvas suhtus prantslaste patrulli sõbralikult, kuna ilmselgelt tundsid nad end sõdurite kohalolu tõttu turvaliselt,» lisas Merilo.

Scoutspataljoni ülema sõnul peetakse praegu KAVi suurimaks riskiks olukorra ettearvamatust. Kuigi seal teenivad Prantsuse sõdurid ei pea suureks tõenäosust, et keegi neid otseselt ründab, tunnistatakse ohtu sattuda vaenupooltevahelisse arveteklaarimisse.

Teise võimaliku probleemiallikana nimetas Merilo meeleavaldusi. «Need võivad eskaleeruda rahumeelsest üle agressiivseks väga kiiresti,» tõdes ta. «Massirahutustega tegelemiseks on MISCA ridades eraldi n-ö märulipolitsei varustuse ja väljaõppega allüksuseid.»

Liiga soe roheline vorm

Rääkides KAVi-missiooni eripärast Eesti kaitseväelaste jaoks, tunnistas Merilo, et sel korral tuleb kindlasti harjutada tegutsemist rahvarohkes linnakeskkonnas. «See on pigem meeldetuletus Iraagi missiooni ajast, sest seal tegutsesime samuti enamasti linnatingimustes,» kirjeldas ta. «Bangui linn ise oma liikluse, hoonete, tänavate ja taimestiku poolest ei ole midagi sellist, millega sõdurid varem kokku puutunud ei oleks.»

Konkreetse erinevusena võrreldes viimase kümne aasta jooksul Scoutspataljonile äärmiselt tuttavaks saanud Afganistaniga nimetas Merilo motoriseeritud patrullimist – on vahe, kas liikuda läbi avara kõrbe või kaootilises linnaliikluses.

Scoutspataljonist KAVi minev üksus on koos tegutsenud juba pikemat aega. «Rühm on osalenud kõigil peamistel õppustel, täites tavapäraseid jalaväe ülesandeid,» rääkis Merilo. «Lisaks õppustele «Kevadtorm» ja «Teraskilp » osaleti ka rahvusvahelisel õppusel Steadfast Jazz Poolas. Rühma juhtkond ja enamik sõdureid on varasema missioonikogemusega Afganistanist.»

Varustusest ei vaja Eesti sõdurid Kesk-Aafrikas Merilo kinnitusel juurde mitte midagi sellist, mida eestlased juba praegu missioonidel ei kasutataks. Küll aga saab Mustale Mandrile suunduv üksus kaasa asju, mis tavaliselt rühmale ei kuulu, kuna nad peavad seal võimalikult iseseisvalt hakkama saama.

Omaette huvitav küsimus on seotud sõdurite vormiga. Kesk-Aafrika maastikku arvestades sobiks värvi poolest pigem roheline. Eestlaste rohelised vormid on aga valmistatud siinset kliimat silmas pidades. «Lahendusi otsitakse, kuid kõrbevorm on alternatiivina samuti sobilik,» lausus Merilo.

Osas Eesti uudistes väljendatud muret sõdurite vaktsineerimise pärast pidas Merilo pisut kohatuks – vaktsineerimine on Scoutspataljoni jaoks rutiin, erinevus piirkonniti seisneb vaid selles, milliste tõbede vastu vaktsineeritakse. «Me ei saada kedagi ühelegi välismissioonile ilma vajalike vaktsineerimisteta. Malaariavastane profülaktika on meile samuti rutiinne tegevus,» kinnitas ta.

Eesti teistest ees

Et nii «Sangarisi» kui ka ELi missiooni eestvedajaks on selgelt Pariis ning KAV on kunagine Prantsuse koloonia, võib arvata, et Eesti sõdurid satuvad seal prantsuskeelsesse keskkonda. Merilo sõnul siiani Scoutspataljonil prantsuse keele oskust vaja pole läinud, neile pole ka keelekursusi korraldatud.

«Prantsuse keelega on rühmas lood samad nagu enamikul Eesti rahvast,» nentis ta. «Minu tutvusringkonnas on ainult üksikud, kes prantsuse keelt rahuldaval tasemel oskavad, samas kui inglise keelt räägivad pea kõik. Scoutspataljonis on töökeelteks eesti ja inglise keel.»

«Seega, kui keegi rühmast prantsuse keelt oskab, siis on ta seda iseseisvalt õppinud. Paraku pole seni keegi rühma liikmetest kõva häälega prantsuse keele oskamist kinnitanud,» tõdes ta.

Prantsusmaa palus Euroopa liitlastelt abi KAVis rahu taastamisel esimest korda mullu detsembris Brüsselis toimunud ülemkogul, kus Eesti poolt andis esimese positiivse signaali – et mõtet võiks kaaluda – peaminister Andrus Ansip. Juba samal päeval helistasid Prantsuse kaitseminister ja kaitseväe juhataja president François Hollande’i palvel oma Tallinna kolleegidele, et rääkida võimalusest KAVi panustada.

EL langetas otsuse alustada KAVis oma viimaste aastate suurimat sõjalist missiooni alles sel esmaspäeval. Täpsemaid plaane veel lihvitakse, kuid esialgseil andmeil peaks missioonil osalejate arv ulatuma tuhatkonna eri riikide sõdurini.

Kuigi ka Eestis läheb sõdurite KAVi saatmiseks vaja veel riigikogu mandaati, ollakse Tallinnas sõdurite Kesk-Aafrikasse saatmise ettevalmistustega ilmselt kõvasti ees enamikust Euroopa pealinnadest, sest siin on selle küsimusega tõesti juba detsembrikuisest abipalvest saadik tegeletud. Juhul kui riigikogu peaks andma mandaadi, on kaitsevägi valmis saatma sõdurid KAVi veebruari lõpuks.

Sellega on eestlastel juba õnnestunud ilma torgata. Rahvusvahelises meedias esineb Eesti siiani kui ainus riik, kelle KAVi suundumine on kindel. Nagu märkis portaal France24 viitega diplomaatilistele allikatele, kaaluvad seda missiooni ka Belgia, Leedu, Poola, Rootsi, Sloveenia ja Soome. Sama uudistekanali andmeil on Itaalia, Saksamaa ja Suurbritannia öelnud, et nemad sellesse missiooni panustada ei plaani.


Rahvusvaheline sekkumine KAVis

•    Prantsusmaa. Endine KAVi emamaa on saatnud sinna operatsioonile «Sangaris» rahu tagama ja mässulistelt relvi ära korjama 1600 sõdurit. Langenutena on prantslased kaotanud kaks sõdurit. Prantsusmaa seisis nii selle eest, et ÜRO Julgeolekunõukogu annaks nende ja Aafrika Liidu rahutagamismissioonile mandaadi, kui viis küsimuse ka ELi, kes saadab sinna oma sõjalise missiooni ja suurendab tsiviilabi. Logistikaga toetavad «Sangarist» ka Suurbritannia ja USA.

•    Aafrika Liit. ÜRO mandaadi alusel on AL Kesk-Aafrikasse rahu jalule seadma läkitanud umbes 4000 Gaboni, Kameruni, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Tšaadi sõdurit. ALi teene oli ka see, et endine Séléka liider Michel Djotodia 10. jaanuaril vabatahtlikult riigipea koha loovutas ja eksiili suundus.

•    Euroopa Liit. Otsustas 20. jaanuaril, et KAVi saadetakse rahu tagama umbes tuhandepealine sõjaline missioon. Samal päeval tunnistas ühenduse arenguabivolinik Kristalina Georgieva, et KAVi hädasid on eiratud liiga kaua, ja lubas 369 miljonit eurot abi.

•    ÜRO. Julgeolekunõukogu on viimase nelja kuu vältel andnud mitu mandaati rahvusvaheliste rahutagamisjõudude saatmiseks KAVi. Samuti tegutseb ÜRO egiidi all sealne Aafrika riikide rahuvalvemissioon MISCA.