/nginx/o/2014/01/27/2778486t1h13fb.jpg)
2006. aastal tapetud Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvas süüdistatavad viis meest eitasid kohtus igasugust seost tapatööga.
Politkovskaja arvatavad tapjad eitasid süüd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses Politkovskaja mõrvaga eitasid oma süüd Lom-Ali Gaitukajev, keda süüdistatakse kuritegeliku rühmituse loomises ja juhtimises, mis Kremli-kriitilise ajakirjaniku mõrva korraldas. Samuti eitasid süüd tšetšeenidest vennad Rustam, Ibragim ja Džabrail Mahmudov ning endine miilitsatöötaja Sergei Hadžikurbanov, kellele on esitatud süüdistus ettekavatsetud tapmises ja ebaseaduslikus relva omamises.
Uurijate sõnul pani mõrva toime Rustam Mahmudov, kellel vennad aitasid põgeneda. Hadžikurbanovit süüdistatakse mõrva organiseerimisele kaasaitamises.
Politkovskaja mõrvaga on seotud ka endine miilits Dmitri Pavljutšenkov, kes tunnistas tunamullu kohtus, et kuulus ajakirjaniku tapnud grupeeringusse ning mõisteti 11 aastaks vangi.
Pavljutšenkovi süüasja käsitleti teistest kahtlusalustest aga eraldi, kuna ta sõlmis uurijatega kohtuvälise kokkuleppe, mis Politkovskaja pere advokaatide sõnul tähendab hulga materjalide salastamist ega võimalda ka kaheksa aastat pärast ajakirjaniku tapmist saada vastust peamisele küsimusele, kes mõrva tellis.
Tšetšeenia sõja kritiseerijana tuntud Politkovskaja, kes sattus Kremli ametlike seisukohtadega vastuollu ja kirjutas võimude pahameele pälvinud raamatu «Putini Venemaa», lasti maha toonase ja tänavu uuesti presidendiks saanud Vladimir Putini sünnipäeval 7. oktoobril 2006 oma kodumaja liftis.
Tema mõrv vapustas kogu maailma ja tõstatas taas teema ajakirjandusvabaduse puudumisest ja tellimusmõrvade jätkumisest Venemaal. Kreml on seotust mõrvaga eitanud.
Mõrva uuriti esimest korda 2008.–2009. aastal. Seejuures olid kohtu all nii Džabrail ja Ibragim Mahmudov, endine julgeolekuohvitser Pavel Rjaguzovi kui ka Hadžikurbanovi. Kõik mõisteti kohtus toona õigeks.
Ülemkohus tühistas aga kohtuotsuse ning saatis kriminaalasja tagasi peaprokuratuuri. Esimesel protsessil salajase tunnistajana osalenud endisest miilitsast Pavljutšenkovist sai ülemöödunud aastal esimene teise protsessi käigus süüdimõistetu.