/nginx/o/2013/12/16/2697016t1hc20b.jpg)
Vene välisministeeriumi julgeoleku- ja desarmeerimisosakonna juhataja Mihhail Uljanovi tunnistas, et raketikaitset puudutavad kõnelused USAga on jõudnud ummikusse.
Moskva tunnistas ummikseisu raketikaitse küsimuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahtlemata oleks vale eitada, et raketikaitse alane dialoog on tegelikult jõudnud ummikseisu,» ütles Uljaov, kelle sõnul on kokkulepe siiski võimalik, kuid see sõltub USA poliitilisest tahtest. «Poliitilise tahte olemasolu korral on edasiminekud võimalikud isegi kõige problemaatilisemates küsimustes,» täpsustas Uljanov.
Ühendriigid teatasid mullu märtsis, et nad loobuvad Euroopa raketikilbi viimasest etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poolasse. Selle asemel lubas USA suurendada aga Alaskal paiknevate püüdurrakettide arvu ja tugevdada Jaapani raketikaitsesüsteeme, et seista vastu võimalikule ohule Põhja-Koreas.
USA kaitseminister Chuck Hagel lisas, et kuigi Euroopa raketikaitsesüsteemi viimasest ehk neljandast etapist, mis nägi ette kaugmaa püüdurrakettide paigutamist Poola ja Rumeeniasse 2018. aastaks, loobuti, siis jäävad eelnevad kolm etappi kehtima.
Sellele vaatamata suhtub Venemaa USA raketikaitsestrateegiasse kriitiliselt, nõudes suuremat juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Sellest nõudmisest pole loobutud tänaseni.
Ka on Venemaa viinud ellu ähvarduse paigutada vastusammuna riigi lääne- ja lõunaossa, kaasa arvatud Leedu ja Poolaga piirnevasse Kaliningradi oblastisse, Iskander-tüüpi raketid.