University College London teadlased hoiatasid, et Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaani naabervulkaan Katla võib lähiajal purskama hakata.
Teadlased: Katla võib lähiajal purskama hakata
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. mai 2010, 07:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katla on Fimmvörðuhálsi vulkaanist märgatavalt suurem, kirjutab AFP.
«Varasemal ajal on need kaks vulkaani mitmel korral praktiliselt koos pursanud või siis on üks hakanud varem ja teine hiljem purskama,» selgitasid uurijad.
Katla on läbi ajaloo Islandi üks kõige aktiivsemaid vulkaane olnud. Viimase 1000 aasta jooksul on see pursanud 20 korral. Pursete vaheaeg on olnud keskmiselt 42 aastat. Katla viimane suurem purse leidis aset 1918. aastal.
Katla vulkaan on 1000 meetrit üle mere pinna ning seda katab 400 meetri paksune igijää.
Teadlaste kinnitusel näitavad uurimisandmed, et ka lähitulevikus on Islandi vulkaanid aktiivsed ning võivad lennuliiklust häirida.
Uurijad kritiseerisid tuhapilvedest tekkinud kriisiolukorrale reageerimist.
«Mitmed märgid ja uuringud näitasid juba palju varem, et Islandi Eyjafjallajökulli vulkaan võib aktiviseeruda. Millegi pärast ei võetud seda arvesse. Mis aga puutub lennuliikluskatkestustesse, siis see lihtsalt on force majeure,» laususid teadlased.
Katla purskamiseks soovitasid nad nii uurijatel kui ka lennuliiklusspetsialistidel paremini valmis olla.
Šotimaa Institute of Physics teadlased aga tegid kindlaks, et Šotimaa kohal olevas tuhapilves on suur kogus laetud elektriosakesi. Need võivad lennukite elektrisüsteeme mõjutada.
Eyjafjallajökulli liustikul asuv vulkaan hakkas purskama 20. märtsil. Vulkaaniline tegevus hoogustus aprillis. Vulkaanilise tuha pilved peatasid lühemaks ja pikemaks ajaks lennuliikluse.
Islandi kõige kuulsam vulkaanipurse toimus 1783. aastal, kui Laki vulkaan aktiviseerus. Vulkaanist välja paiskunud vääveldioksiid tõi kaasa looduskatastroofi ja näljahäda. Islandil hukkus mürgise õhu tõttu 9350 inimest.
Kuid vääveldioksiidi pilved ulatusid ka Euroopa mandrialale ja Briti saartele. Kollaka «udu» tõttu hukkus seal 23 000 inimest.