/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/02/03/2794602t1he36a.jpg)
Euroopa Liit koostab koos Ühendriikidega plaani ulatusliku abipaketti pakkumiseks Ukrainale, ütles ELi välispoliitika juht Catherine Ashton päevalehele Wall Street Journal.
Ashton: EL ja USA kaaluvad ühisabi Ukrainale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ashton ütles eile Münchenis ajalehele, et Brüssel ja Washington töötavad välja «Ukraina plaani selle kohta, kuidas majanduse eri sektorites kohe praegu olukorda parandada».
Abipaketi suurust pole veel teatatud, kuid Ashtoni sõnul «ei tule see väike». Ashton lisas, et plaan võib sisaldada «tagatisi, investeerimisväljavaateid või lihtsalt valuuta stabiliseerimist».
Tundmatuks jääda soovinud ELi diplomaadi sõnul on «ebamäärasest ideest üksikasjalise plaanini» siiski veel hulk maad. Teine, suurt ELi riiki esindav diplomaat kinnitas, et abipaketi ettevalmistamine käib, kuid üksikasjad «ei ole veel teada».
Ashtoni kõneisik Maja Kocijančič jäi plaani üksikasjade suhtes üldsõnaliseks, öeldes, et EL «peab oma rahvusvaheliste partneritega kõnelusi ja uurib, mida oleks võimalik Ukraina majanduse toetamiseks teha». Kocijančiči kinnitusel on EL ühenduses Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning võimalik abi seotakse poliitiliste reformide või uue valitsuse moodustamisega.
«Abi sõltub reformidest ja IMFist ja see seotakse väga konkreetsete sammudega,» ütles kõneisik.
Ukrainas kolmandat kuud kestvad protestid on riigi raskustes majandust veelgi õõnestanud.
Ukraina ja IMFi kõnelused 2010. aastal kokku lepitud 15 miljardi dollari suuruse laenu jõustamiseks katkesid eelmisel aastal, kuna president Viktor Janukovõtši valitsus leidis, et laenu tingimused on liiga karmid. Seejärel loobus Kiiev assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe sõlmimisest ELiga ning Janukovõtš allkirjastas 15 miljardi dollari suuruse laenuleppe Moskvaga.
ELi ametnike sõnul on abi eeltingimuseks poliitilised reformid.
«Vaatame, mida eurooplased suudavad koos ameeriklasega püti põhjast kraapides lauale panna, veendes samal ajal IMF-i oma tingimusi leevendama,» ütles üks bloki diplomaat. «Kardan, et venelastega sama palju pakkuda on kohutavalt keeruline.»
Sellal kui Janukovõtš mullu novembris kaalus assotsiatsioonileppe allkirjastamist ELiga, pakkus blokk Kiievile 610 miljonit eurot finantsabi. Detsembris kutsus Ukraina nüüdseks ametist lahkunud peaminister Mõkola Azarov ELi andma Ukrainale enne assotsiatsioonileppe allkirjastamist 20 miljardit eurot laenu.