Salapärast Gaza Apollonit varjatakse ekspertide eest

Apolloni kuju smurfimustrilisel tekil.

FOTO: SCANPIX

Mullu augustis merest 500-kilogrammise vanakreeka jumala Apolloni kuju välja tõmmanud Gaza kalur Joudat Ghrab ei osanud oma leiu tähtsusest palju arvata – pani selle eeslirakendile ja vedas koju.


Ghrabi sõnul nägi ta Egiptuse piiri lähedal saja meetri kaugusel rannast madalas vees inimfiguuri meenutavat kogu. Alguses arvas 26-aastane kalur, et see on põlenud inimkeha. Kogu juurde sukeldudes avastas ta, et tegu on kujuga. Skulptuuri veest välja tirimiseks kulus Ghrabil ja tema sugulastel neli tundi.

«Mulle tundus, et see on midagi, mille Jumal mulle kinkis,» rääkis kahe lapse isast Ghrab. «Mu rahaline olukord on väga keerukas ja ma ootan oma leiutasu.»

Kui Ghrabi ema nägi, kuidas alasti kuju majja toodi, polnud ta sugugi nii õnnelik. Nõudis hoopis, et selle genitaalid kaetaks. «Mu ema ütles, et millise õnnetuse sa endaga toonud oled, kui ta suurt kuju vaatas,» meenutab kalur.

Ghrabi sõnul lõikas ta lootuses, et kuju on kullast, sellelt ühe sõrme ära ja viis metallieksperdile. Sama lootust hellitas ka üks tema vendadest, kes lõikas ära teise sõrme ja viis juveliirile sulatada.

Siis võtsid skulptuuri enda hoolde Hamasi kuuluvad pereliikmed. Keegi neist pani Apolloni Ebaysse 500 000 dollari eest müügiks, lisades, et ostja peab ise Gazasse järele tulema. Lõpuks said toimuvale jälile Hamasi tsiviilametnikud, kelle käsul tuli politsei ja võttis kuju oma valdusse.

Sellest ajast pole arheoloogidel kujuga tutvumiseks muud võimalust kui hägused fotod Apollonist smurfidega tekil.

Gaza turismiministeeriumi ametnike sõnul ei näidata kuju avalikkusele enne, kui kriminaaljuurdlusega on tuvastatud, kes seda müüa üritas. Kui küsimus lõpuks lahenduse leiab, on Ghrabil lootust ka leiutasule, skulptuuri restaureerimiseks on pakutud rahvusvahelist abi ning üks Genfi muuseum ja Pariisi Louvre on avaldanud huvi Apolloni oma näituse tarbeks üürimise vastu.

Piltidelt näha oleva põhjal pakuvad arheoloogid, et skulptuur võib pärineda 5.-1. sajandist enne Kristust. «See on unikaalne. Teatud mõttes ütleksin ma, et see on hindamatu. Sama hästi võiks küsida, mis on Louvre’is seisva Mona Lisa maali hind,» iseloomustas Jeruusalemmas tegutsev ajaloolane Jean-Michel de Tarragon. «On väga-väga haruldane leida kuju, mis pole mitte marmorist või kivist, vaid metallist.»

De Tarragoni hinnangul paistab kuju suurepärane seisund viitavat, et see leiti pigem maa seest kui merest. Ta oletas, et tegelikku leiukohta varjatakse omandivaidluse vältimiseks.

Tarragoni sõnul on tähtis teada saada kuju tegelik leiukoht, sest, kui tegu oli näiteks antiikse palee või templiga, võib seal leiduda rohkelt teisigi väärtuslikke artefakte.
 

Tagasi üles