/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/02/14/2820788t1hb616.jpg)
Türgi president Abdullah Gül üritas eile siluda probleeme ja pahameeletormi kodu- ja välismaal, mille vallandasid riigis vastu võetud uued internetiseadused.
Türgi president üritas ohjata internetitsensuuriga kerkinud pahameelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On mõningaid probleemseid punkte,» märkis Gül, kes peab seaduse jõustumiseks lähema 15 päeva jooksul allkirjastama.
«Me töötame nende kallal,» lubas president.
Uus seadus annab riiklikule telekommunikatsioonifirmale õiguse takistada ilma vastava kohtuotsuseta ligipääsu võrguküljele, mis rikub privaatsust või mille sisu on solvav. Kritiseerijate hinnangul võib selle alla liigitada mida tahes. Samuti lubab see jälgida kodanike internetikasutamist ja nõuab teenusepakkujatelt kasutajate registri pidamist, mida võimud võivad igal ajal välja nõuda. Ka pole võimuesindajatel mingit kohustust kasutajaid uurimise alla sattumisest teavitada.
Türgi kuulub koos Hiinaga praegu juba niigi kahtlaste reeglitega riikide hulka, kus võrguhiiu Google ülevaate kohaselt tsenseeritakse internetti kõige karmimalt.
Peaminister Recep Tayyip Erdoğani valitsus on ühtlasi asunud kättemaksuks korruptsioonijuurdluse eest puhastama korrakaitse- ja kohtuorganite ridu. Ajakirjanduse hinnangul on alates detsembri keskpaigast karistada saanud vähemal 6000 politseinikku, koha on kaotanud kümned kõrged politseiametnikud. Vallandatud on ka arvukalt kohtunikke, prokuröre ja teisi kõrgeid kohtuametnikke, keda seostatakse korruptsioonijuurdlustega.
Puhastus õigus- ja korrakaitseorganite ridades tekitab nii kodu- kui välismaal muret Türgi demokraatia olukorra pärast. Muret on veelgi lisanud äsja parlamendis vastu võetud internetipiirangute seadus, mis võimaldab sisuliselt takistada ligipääsu mistahes informatsioonile.