/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/10/22/2566668t1h7781.jpg)
2004. aastal esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Leedu ekspresident Rolandas Paksas soovib kandideerida uuesti presidendiks.
Tagandatud Leedu riigipea tahab uuesti presidendiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu valitsusliitu kuuluv erakond Kord ja Õiglus kinnitas Euroopa Parlamendi saadikust erakonna liidri tänavu toimuvatel Leedu presidendivalimistel oma riigipea kandidaadiks. Paksase kandidatuuri toetas 955 ja vastu oli 12 delegaati, vahendas uudisteagentuur BNS.
Paksas kinnitati presidendikandidaadiks hoolimata asjaolule, et Leedu seaduste kohaselt on tal eluaegne valimistel kandideerimise keeld. Leedu parlamendis on aga praegu arutlusel põhiseaduse paranduse eelnõu, mille järgi saab põhiseaduse või ametivande rikkumise tõttu ametist tagandatud või saadikumandaadi kaotanud isik uuesti sellel ametikohal tööle asuda.
Sellise seadusemuudatuse vastuvõtmist on Leedult nõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus, mis 2011. aastal tunnistas õigusvastaseks korra, mille järgi Leedus ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saa.
2003. aasta presidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipea ametis süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.