Nagu näitab Cambridge’i ülikooli neuroteadlase, endise Wall Streeti maakleri John Coatesi juhitud uuring, vähendab finantsmaaklerite poolt turukõikumiste keskel kogetav stress nende riskijanu – mis võib finantskriise pikemaks venitada.
Uuring: kuidas kortisool finantskriisi pikendas
18. veebruar 2014, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Coates ja tema kolleegid avastasid, et grupi Londoni City maaklerite stressihormooni (kortisool) tase tõusis kaheksa ägenenud turukõikumistega päeva jooksul keskmiselt 68 protsenti.
Teadlased siirdusid leiule kinnituse leidmiseks Addensbrooke’si haiglasse, kus tõstsid tablettidega grupi vabatahtlike kortisoolitaset samuti kaheksa päevaga 68 protsenti, kirjeldab Financial Times.
Seejärel mängisid teadlased katsealuste peal läbi stiimulitega vürtsitatud riskimängu. Nagu selgus, kukkus kõrgendatud kortisoolitasemega isikute riskijanu kokku – kahanedes kogunisti 44 protsenti.
Professor Coates usub, et avastus on finantsmaailma jaoks kaalukas – subkliiniline stress mõjutab inimeste riskikäitumist. «Turgudel toimib võimas füsioloogiline mehhanism ja mitte keegi – ei maaklerid, ei riskijuhid ega poliitikud – pole sellest teadlikud,» ütles professor.
Tuleb välja, et üksikisikud ja ettevõtted «kangestuvad» kriiside ajal – just siis, kui turud pakuvad kõige atraktiivsemaid võimalusi. Finantskriisis vajab majandus üle kõige riskivõtjaid, stressihormooni taseme tõus paneb aga inimesed riski vältima. Seda nimetatakse ka irratsionaalseks pessimismiks.
«Seetõttu võib stressist tulenev reaktsioon võimendada turu ebastabiilsust ja pikendada kriisi,» kinnitab professor Coates.