Ungari ja slovaki paremäärmuslased plaanivad tähistada Trianoni rahulepet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Ungari paremäärmuslane 2008. aasta 4. juunil Budapestis Prantsuse saatkonna ees Trianoni rahu vastu meelt avaldamas.
Ungari paremäärmuslane 2008. aasta 4. juunil Budapestis Prantsuse saatkonna ees Trianoni rahu vastu meelt avaldamas. Foto: Reuters/ScanPix

Ungari piiri äärde jääv Slovakkia linn Komarno saab 4. juunil tõenäoliselt taas uudiskünnist ületavate sündmuste toimumispaigaks. Nimelt kavatsevad seal meeleavalduse korraldada nii ungarlaste paremäärmuslik Jobbik kui ka nendele vastanduv slovaki paremäärmuslik SNS.


SNSi esimehe Jan Slota teatel kavatsevad nemad 4. juunil, mis on Trianoni rahulepingu aastapäev, Komarnos avada memoriaali sellele Esimese maailmasõja lõpuks Euroopa piire muutnud kokkuleppele.

Slovakkia peaminister Robert Fico avaldas eile omakorda meelehärmi Ungari vastse parlamendi poolt vastu võetud Rahvusliku Ühtekuuluvuse Tunnistuse üle. Nimelt mõistab see seadus Trianoni rahu hukka. Fico hinnangul tekitab see õigusakt pingeid ja usaldamatust ning ohustab rahu ja stabiilsust Kesk-Euroopas.

Trianoni rahuleping sõlmiti aastal 1920 Esimese maailmasõja võitnud liitlaste ja Ungari kui Austria-Ungari impeeriumi järglase vahel. See lepe andis Ungari arvelt maad juurde Rumeeniale, toonasele Tšehhoslovakkiale ning toonasele Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigile. Lepingu tulemusel jäi umbes 31 protsenti ungarlastest elama teistesse riikidesse väljapoole Ungari piire. Lisaks territooriumi ja rahva kaotamisele pidi Ungari maksma ka reparatsioone.

Tagasi üles