Kuna katsed peatada Mehhiko lahe põhjas kuue nädala eest alguse saanud naftaleket on läbi kukkunud, otsitakse uusi võimalusi, kuidas naftaleket peatada. Kaalutud on ka lekkeallika elimineerimist tuumaplahvatuse abil.
USA ei kaalu naftalekke peatamist tuumaplahvatusega
3. juuni 2010, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New York Times kirjutas loo sellest, kuidas kümneid aastaid tagasi kasutas Nõukogude Liit korduvalt tuumalõhkepead selleks, et isoleerida gaasimaardlate põlevaid puurauke. Väidetavalt korraldas NSV Liit aastatel 1966 kuni 1981 vähemalt viis tuumaplahvatust, mille eesmärgiks oli peatada gaasileke.
Seejuures oli neli plahvatust edukad ning 1966. aastal õnnestus sel moel teha lõpp kolm aastat kontrollimatult lõõmanud gaasilekkele. Samas rõhutas Ühendriikide tuumaajaloolane Robert S. Norris, et ükski neist plahvatustest ei toimunud vee all ega olnud seotud naftaga.
«Ilmselt ainus asi, mida me saame teha õlilekke peatamiseks, on luua relvasüsteem ja saata see detoneerimiseks 18 000 jala (ligi 5,5 kilomeetri) sügavusele,» kommenteeris ameeriklasest energiaekspert ja investeerimispankur Matt Simmons Bloombergile.
Ideel on palju toetajaid, kuid Ühendriikide administratsiooni ametnike kinnitusel ei tule tuumaplahvatuse korraldamine Mehhiko lahes kõne alla. Nende sõnul pole seda võimalust isegi arutada. «See on hullumeelsus,» kommenteeris üks anonüümseks jääda soovinud ametnik.
Valitsuse ja tuumaekspertide sõnul on tuumapommi kasutamine tehniliselt riskantne ning plahvatusega kaasneval radiatsioonil on ettearvamatud tagajärjed. Ka rikuks see kriitikute sõnul rahvusvahelisi relvaleppeid, millega USA on ühinenud.
Võrreldes hariliku plahvatusega tekitab tuumapommi plahvatus kõrgema temperatuuri kui päikese pinnal ning paiskaks ookeanipõhjast üles hulgaliselt kivimeid, mis teoreetiliselt võiksid naftalekke ummistada.