USA välisministeerium lükkas ümber 10 Putini valeväidet Ukraina kohta

Femeni aktivistid korraldasid täna New Yorgis Venemaa tegude vastu suunatud protestiaktsiooni, millest jäid maha lebama otsekohesed plakatid ja Venemaa lipp. Foto: SCANPIX

Ühendiikide välisministeerium esitleb oma kodulehel kümmet väidet, mida nimetab Putini valedeks ning lükkab need kõik ümber lühikeste selgitustega.

«Maailm pole sellist säravat Vene väljamõeldist näinud ajast, mil Dostojevski kirjutas, et valemil kaks pluss kaks võrdub viiega ei puudu oma veetlus,» kommenteeritakse sissejuhatuses Venemaa praegusi selgitusi, mille eesmärgiks on õigustada ebaseaduslikku tegutsemist Ukraina pinnal.

Allpool on ära toodud president Putini kümme väidet, mis õigustavad Venemaa agressiooni Ukrainas, millele järgnevad faktid, mida tema sõnad eiravad või moonutavad.

1. Putin: Vene väed Krimmi poolsaarel tegutsevad vaid Vene sõjaväerajatiste kaitseks. Krimmi poolsaare infrastruktuuri ja sõjaväerajatised on enda kätte võtnud rahva omakaitserühmad mitte Vene sõjaväelased.

Faktid: Tugevad tõendid viitavad, et ülimalt organiseeritud Ukraina-vastaste vägede tuumiku moodustavad Vene julgeolekujõudude liikmed. Nad kannavad küll eraldusmärkideta vormiriietust, ent sõidavad Vene numbrimärkidega sõidukitega ja nimetavad end ise Vene sõjaväelasteks, kui rahusvaheline meedia või Ukraina sõjaväelased nende päritolu uurivad. Lisaks kannavad need isikud relvastust, mis ei ole tsiviilisikutele üldiselt kättesaadav.

2. Putin: Venemaa tegutseb 1997. aastal sõlmitud Ukraina ja Vene Föderatsiooni sõpruslepingu raames.

Faktid: 1997. aasta kokkulepe nõuab Venemaalt Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist. Vene sõjaväe tegutsemine Ukrainas, mille tulemusel on saavutatud kontroll Krimmi poolsaare üle, rikuvad selgelt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

3. Putin: Opositsioon ei suutnud kinni pidada 21. veebruaril sõlmitud kokkuleppest endise Ukraina presidendi Viktor Janukovõtšiga.

Faktid: 21. veebruari lepe sõnastas plaani, mille järgi oleks parlament pidanud otsustama Ukraina naasmise 2004. aasta põhiseaduse juurde, mis tähendanuks parlamendikesksema riigivalitsemise taastamist. Lepingu tingimuste järgi pidi Janukovõtš seaduse 24 tunni jooksul alla kirjutama ja kriisi selle läbi rahumeelselt lahendama. Janukovõtš keeldus oma lepingutingimusi täitmast. Selle asemel pakkis ta asjad ja põgenes, jättes maha tõendid laiaulatuslikust korruptsioonist.

4. Putin: Ukraina valitsus ei ole legitiimne, Ukraina seaduslik valitseja on Janukovõtš.

Faktid: 4. märtsil tunnistas president Putin isiklikult, et Janukovõt šil ei ole poliitilist tulevikku. Pärast Janukovõtši Ukrainast põgenemist pöördus tema vastu isegi tema enda Regioonide Partei, hääletades tema tagandamise poolt ja toetades uut valitsust. Ukraina uue valitsuse kiitis heaks demokraatlikult valitud parlament 371 häälega – enam kui 82-protsendise enamusega. Ukraina ajutine valitsus on rahva valitsus, mis juhib riiki demokraatlike valimisteni 25. mail, mil ukrainlased saavad ise otsustada oma riigi tuleviku.

5. Putin: Ukrainas valitseb humanitaarkriis – sajad tuhanded põgenevad varjupaika otsides Venemaale.

Faktid: Praeguseni ei ole ühtegi tõendit humanitaarkriisist. Samuti ei ole Ukrainast Venemaale suunduvat põgenikevoogu. Seda on uurinud koha peal viibivad rahvusvahelised organisatsioonid, rääkides Ukraina piirivalvuritega, kes on need väited ümber lükanud. Samuti pole põgenikevoost teatanud piiri jälgivad sõltumatud ajakirjanikud.

6. Putin: Etnilised venelased on ohus.

Faktid: Väljaspool Vene meediat ja Vene riigitelevisiooni ei ole olnud mingeid usutavaid teateid etniliste venelaste ohustatusest. Uus Ukraina vahevalitsus on seadnud oma prioriteediks rahu ja leppimise. President Oleksandr Turtšõnov keeldus alla kirjutamast seadusele, mis piiras vene keele kasutamist regionaalsel tasandil. Etnilised venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed on kirjutanud petitsioone, milles kinnitavad, et nende kogukondi pole ähvardatud. Veelgi enam, alates uue valitsuse moodustamisest on Kiievis taas rahu. Ei ole olnud kuritegevuse kasvu, rüüstamist ega kättemaksu poliitilistele vastastele.

7. Putin: Vene baasid on ohus.

Faktid: Vene sõjaväerajatised olid ja on endiselt turvatud ja uus Ukraina valitsus on lubanud kinni pidada kõigist olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest, ka neist, mis puudutavad Vene sõjaväebaase. Ohus on Ukraina baasid Krimmis, mida ähvardab Venemaa sõjategevus.

8. Putin: Lõuna- ja Ida-Ukrainas on rünnatud massiliselt kirikuid ja sünagooge.

Faktid: Riigi usujuhid ja Ukrainas tegutsevad rahvusvahelised usuvabaduse kaitsjad on öelnud, et mingeid kirikute ründamise juhtumeid ei ole olnud. Kõik Ukraina kirikujuhid, sealhulgas Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku esindajad, on väljendanud toetust uuele poliitilisele juhtkonnale, kutsunud üles rahvuslikule ühtsusele ja haavade ravitsemise perioodile. Juudiorganisatsioonid Lõuna- ja Ida-Ukrainas teatavad, et ei ole märganud antisemiitlike intsidentide sagenemist.

9. Putin: Kiiev püüab Krimmi destabiliseerida.

Faktid: Ukraina ajutine valitsus on tegutsenud vaoshoitult ja püüelnud dialoogi poole. Vene väed aga on liikunud välja oma baasidest, et saavutada poliitilisi eesmärke ja hõivata olulisi punkte Krimmis. Kiievi valitsus saatis otsekohe olukorda rahustama endise riigikaitsejuhi. Valitsuse viimast esindajat Petro Porošenkot, kes püüdis Krimmis dialoogi arendada, ei lastud Krimmi parlamenti sisse.

10. Putin: Ukraina parlament on ekstremistide ja terroristide mõju all.

Faktid: Raada on kõige enam Ukrainat esindav institutsioon. Hiljutised seadused on vastu võetud suure häälteenamusega, sealjuures on nende poolt olnud saadikud Ida-Ukrainast. Paremäärmuslikud marurahvuslikud rühmitused, millest mõned osalesid Euromaidani ajal kokkupõrgetes julgeolekujõududega, ei ole ülemraadas esindatud. Miski ei viita sellele, et Ukraina valitsus ajaks diskrimineerivat poliitikat, vastupidi, nad on avalikult kuulutanud täpselt vastupidist.

Ingliskeelse originaalteksti leiad SIIT.