Venemaa üha tugevnevat enesekindlust mõjuka suurriigina on märgata ka suhtumisel naaberriiki Soome, kirjutab Ilta-Sanomat.
Ilta-Sanomat: 12 Vene abinõu avaldada survet Soomele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina-kriis on toonud esile selle, kuivõrd jõuliselt on president Vladimir Putin valmis kaitsma riigi huve naabermaades.
Putini uue Venemaa üheks põhiteesiks on «venekeelsete inimeste kaitsmine», millega Kreml õigustab mitmeid oma samme.
Kriisi kaudu on saanud selgeks, kui kiiresti võib venelaste retoorika muutuda karmiks ja kui kergelt saab riigiduuma või ametnike otsuseid kasutada surveavaldamise vahenditena. Sellest kõigest ei eemale ka Soome.
Ajaleht Ilta-Sanomat pani ritta 12 ilmingut või abinõu, kuidas idanaaber saab survet avaldada.
1. Vene passi pakkumine. Ukrainas puhkenud kriisi tõttu hakkas riigiduuma arutama seaduseelnõu, mis võimaldab anda kiirkorras kodakondsuse naaberriikide venekeelsele elanikkonnale. Hiljuti sai selgeks, et seda on laiendatud nii, et mõnedel soomlastel on võimalik saada samuti Vene kodanikuks kiirkorras, kuna passe väljastatakse ka neile, kes «elavad Vene impeeriumi koosseisu kuulunud aladel». Mingil põhjusel tahab suurriik meenutada, et selle impeeriumi piirid olid kunagi teistsugused.
2. Vene kodanike kaitsmine. Uus kodakondsusseadus tähendaks seda, et ka Soomes elavad enam kui 70 000 venekeelset inimest võiks saada Vene kodakondsuse kiirendatud korras juhul, kui neil seda veel pole. See aga eeldaks Soome passist loobumist. Ukrainas on Vene passide kiirkorras väljastamist peetud sarnaseks võtteks nagu juhtus mõni aeg tagasi Gruusias. Seal oli nii, et pärast Vene kodanike arvu kerkimist Lõuna-Osseetias teatud tasemele, sai Venemaa nende kaitsmise vajadusele viidates piirkonda oma väed sisse viia. Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas eile, et Venemaal ja Soomel on aastast 1992 pärit leping, kus Venemaale tagatakse õigus «kaitsta Venemaalt pärit inimeste omapära Soomes».
3. Välismaalaste varade külmutamine Venemaal. Föderatsiooninõukogu valmistab ette seadust, mis võimaldab külmutada välismaiste firmade ja ka eraisikute varasid. Parlamendi ülemkoja spiikri Valentina Matvijeko arvates peaks uus seadus lubama konfiskeerida välisfirmade vara.
4. Armee tugevdamine Soome piiri ääres. Venemaa on viimastel aastatel moderniseerinud oma armeed, pidades alles hiljuti Soome piirini ulatunud sõjaväeõppusi, mida Putin jälgis isiklikult Karjala kannasel. Õppuste puhul on tegemist teatud sõnumite edastamisega. Üks neist viitas kindlasti tõsiasjale, et Karjala on Venemaale sõjaliselt tähtis ja nostalgikutel pole põhjust Karjala tagastamist isegi unes mitte näha.
5. Laste tagastamist puudutavad tülid. Soome venekeelsete elanike kaitse on siiani paistnud silma Venemaa sooviga tuua avalikkuse ette laste ümber puhkenud tülid segaperedes.
6. Soome inimõiguste kritiseerimine. Venemaa on viimasel ajal koostanud mitmeid raporteid, kus tõstetakse esile venelastest vähemuse kohtlemine Soomes. Neist värskeim valmis vahetult enne Sotši talimänge, kus muu hulgas oli juttu venekeelse elanikkonna rassistlikust tõrjumisest ja laste äravõtmisest. See raport näitab kaasaegse Venemaa kommet reageerida välismaisele kriitikale – see lükatakse tagasi näidates, et teil endal on samad probleemid.
7. Spioneerimise lisandumine. Internetti lekkinud Eesti välisministri Urmas Paeda ja ELi välisteenistuse juhi Catherine Ashtoni telefonivestlus tõstis päevakorda telefonikõnede pealtkuulamise teema. Vestluse lindistasid ilmselt Ukraina luureametnikud, netti riputas selle aga Vene telekanal RT. Mõni aeg tagasi oli Soome meedias teemaks välisministeeriumi arvutivõrku tabanud nuhkimisskandaal, kus Venemaa oli üks kahtlustatavatest. Kõnealused vahejuhtumid näitavad, et nii Soome riigi- kui ärimehed peavad arvestama, et välisjõud võivad soovi korral nuhkida nende suhtluse järele.
8. Tuumajaama pakkumine Soomele. Ukraina sündmuste valguses on kõneaineks saanud Soome sõltuvus Vene energiast ja Soomele pakutud tuumajaam. Kui olukord peaks muutuma selliseks, et Venemaa tahaks avaldada Soomele survet, siis energia oleks üks võimalusi. Mõtteainet pakub ka venelaste pakkumine ehitada Soome tuumajaam, kusjuures hiljem tuleb tagada selle infotehnoloogia kaitse.
9. Toiduainete sissevedu puudutavate tülide politiseerimine. Venemaal on viimastel aastatel saanud tavaks leida vigu nende riikide toiduainete seast, millega on tekkinud poliitilisi probleeme.
10. Kremli instituudi tulek Helsingisse. Venemaa huvi Soome vastu näitab see, et Helsingis tegutseb Vene presidendi administratsiooni haldusalasse kuuluv strateegiliste uuringute instituut (RISI/RISS), mille juhtkonnal on Vene luureteenistusest omandatud kogemusi. RISI esindajaks Helsingis ja Põhjamaades on venelastest emade kaitsjana kurikuulsaks saanud dotsent Johan Bäckman.
11. Ajalooõpikute ümberkirjutamine. Venemaal on pooleli Putini algatatud ettevõtmine, kus ühtlustatakse ajalooõpetus- ja –raamatud. Kremli väitel tahetakse sellega takistada ajaloo võltsimist. Ettevõtmise kriitikute sõnul on tegemist katsega töödelda Venemaa ajalugu selliseks, mis toetaks praeguseid võimumehi. Soome osas on oluline see, kuidas räägitakse venelastele Talvesõjast tulevikus.
12. Hokiliiga KHL laiendamine. Liiga nö maandus Soome hokiklubi Jokerit kaudu ja seda võib pidada Putini valitsuse maailmavallutuse pehmeks näiteks. Venemaal on jäähoki Kremli projekt, millega püütakse tõsta riigi kuvandit. KHLi suurimad toetajad on samad miljardärid, kes on Putini sõbrad ja Kremli poliitika tugipostid.