Venemaa armee uputas Mustal merel tahtlikult aluseid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa armee uputas Mustal merel tahtlikult aluseid
Venemaa armee uputas Mustal merel tahtlikult aluseid Foto: SCANPIX

Ukraina laevastiku andmetel uputas Venemaa tahtlikult oma aluseid Mustal merel Mõrnõi linna lähedal.

Uudisteagentuuri AFP andmetel uputas Venemaa kokku kolm sõjalaeva takistamaks Ukraina laevade liikumist Mustal merel.

«Üks uputatud alustest oli Nõukogude Liidu ajast pärit sõjalaev Otšakov, mis viidi Sevastopolis asuvast Vene baasist Krimmi läänerannikule ning õhati,» lausus Ukraina Novoozernõi mereväebaasi asejuht, kapten Viktor Šmõganovski.

Otšakov ja veel kaks alust uputati nii, et Ukraina Novoozernõi mereväebaasi alused ei pääseks liikuma.

Lahelt, mis nimetatakse ka Donuzlavi järveks, pääseb välja vaid kitsast kahe lainemurdja vahele jäetud veetee kaudu.

«Kui meie teed ei oleks laevade uputamisega takistatud, oleksime saanud viia oma alused Odessasse. Oleksime koos Odessas asuvate sõjalaevadega koos tugevamad,» lisas Šmõganovski.

Mandri-Ukrainas asuv Odessa on Ukraina suurim sadam.

Šmõganovski sõnul tahtis Venemaa laevastiku admiral Aleksander Vitko sundida Novoozernõi baasi vahetama poolt ning tulema Venemaa poole üle pärast seda, kui Ukraina laevade tee Mustal merel oli takistatud. Ukraina baas keeldus.

«Siia saadeti Venemaa sõjahelikopter ja –lennuk ning venelased püüdsid murda meie võitlustahet,» jätkas Šmõganovski.

Ta ei selgitanud mitu Ukraina alust on Venemaa uputatud laevade tõttu lõksus.

Ukraina kaitseministri Igor Tenjuki sõnul ei plaani Ukrian viia vägesid Krimmi, kuid seal olevad väed on tegevusvalmis.

Venemeelsed relvastatud isikud piirasid eile ühte Ukraina baasi Krimmis. Umbes 80 sõdurit ja 50 tsiviili piiras Sevastopolist põhja jäävas Sakis asuva sõjaväelennuvälja peahoone ümber.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles