Sofi Oksanen: Venemaad ei huvita riigipiirid

Sofi Oksanen Foto: SCANPIX

Soome menukirjaniku Sofi Oksaneni arvates ei jää Ukraina Venemaa ja selle riigi presidendi Vladimir Putini jaoks viimaseks piirkonnaks, mida «püüda».

Oksaneni sõnul jälgib ta pingsalt Ukrainas toimuvat, edastab iltasanomat.fi.

«Mulle on jäänud mulje, et lääneriikidele tuli Ukrainas toimuvad väljaastumised ning Venemaa samm anastada Krimm täieliku üllatusena. Tegelikult on Ukraina sündmused loogiline jätk sellele, mis on toimunud Venemaal Putini valitsusajal,» selgitas kirjanik.

Oksaneni arvates olid lääneriigid eesotsas USAga Venemaa suhtes naiivsed ja uskusid kõlavaid sõnu Venemaa demokraatiast.

«Lääneriikides on kogu aeg korratud 2000. aastate mantrat Venemaa positiivsest arengust. Alles siis, kui Venemaal võeti vastu homopropagandat keelav seadus, avanesid USA silmad. Venemaa ei hooli praegu kehtivatest riigipiiridest, talle ei lähe need korda, » jätkas kirjanik.

Oksaneni sõnul arvab Venemaa, et ta on automaatselt «vastutav» kõikide alade eest, mis ajalooliselt kunagi moodustasid Nõukogude Liidu ja Tsaari-Venemaa ning tal on õigus kasutada jõudu paikades, kus elab etnilisi venelasi.

«See näitab, et läänes ja idas saadakse riigipiiridest erinevalt aru. Venemaa on juba aastakümneid käitunud naaberriikide suhtes üsna jõhkralt,» lausus kirjanik.

Oksaneni sõnul püüab Venemaa oma suva järgi rahvusvaheliselt kehtestatud piire nihutada.

Oksaneni arvates näitab Venemaa plaane ka sealne uus kodakondsusseadus, mille kohaselt saavad Venemaa kunagise impeeriumi alade elanikud taotleda Venemaa passi lihtsustatud korras.

«See ja veel mitmed teised sellised sammud näitavad, et Venemaa silmis ei ole talle kuulunud endised alad ikka iseseisvad riigid, vaid Venemaa osad,» nentis Oksanen.

Oksanen on veendunud, et Vladimir Putin peab Krimmi juba Venemaa osaks, kuid samas ei taha ta seal sõda.

«Venemaa ei pruugi tahta relvakonflikti, vaid näidata lihtsalt «käeväänamisega», kellele ala on kuulunud ja kuulub. Putini jaoks oleks ideaalne, kui lääneriigid käega lööksid ja ta saaks lihtsalt, mida tahab,» jätkas Oksanen.

Oksaneni sõnul ei oska ta ette kujutada, millise seisukoha võtavad lääneriigid siis, kui Venemaa on Krimmi «alla neelanud» ning läheb uute alade «jahile».

«Siis peab lääs tõsiselt kaaluma, kuidas Venemaad ja Putinit peatada,» arvas kirjanik.

Sofi Oksanen on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Romaani «Puhdistus» (Puhastus) eest sai ta 2008. aastal Finlandia kirjandusauhinna ning 2010. aastal ka Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.

Nii tema esimene romaan «Stalini lehmad» kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud «Puhastus» ja nende järg «Kui tuvid kadusid« räägivad Eestist ja eestlastest.