Steinmeier Tallinnas: Euroopa peab mõtlema uute sanktsioonide kehtestamisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier (vasakul) ja tema Eesti ametivend Urmas Paet andsid täna hommikul pressikonverentsi.
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier (vasakul) ja tema Eesti ametivend Urmas Paet andsid täna hommikul pressikonverentsi. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Juhul kui Venemaa käitumises muutusi ei toimu, peab Euroopa mõtlema uute sanktsioonide kehtestamise peale, rääkis täna Tallinnas viibinud Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier hommikusel pressikonverentsil.

«Kui nädalavahetus möödub, ilma et Venemaa käitumises midagi oluliselt muutuks, siis peame hakkama esmaspäeval Euroopa Nõukogus arutama järgmisi meetmeid,» ütles Steinmeier.

Steinmeier nentis, et vastasseisu ei soovi keegi, ent Venemaa tegevus sunnib Euroopa riike reageerima. Varem on Steinmeier rõhutanud suhete säilitamise olulisust Venemaaga, et jääks vähemalt võimalus idanaabrit otseselt mõjutada.


 Eelmisel neljapäeval kehtestas EL Venemaa suhtes esmatasandi sanktsioonid: peatas viisarežiimi lihtsustamise kõnelused ning läbirääkimised uue koostööleppe osas.

Ühtlasi kinnitas Steinmeier, et Balti riigid võivad arvestada julgeolekutagatistega, mida annab neile liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus.«Olen siin selleks, et öelda: Baltimaid ei jäeta üksinda. See on NATO ja Euroopa Liidu ühine probleem,» ütles ta Tallinnas.

Steinmeierilt uuriti, kas Saksamaa sanktsioonid Venemaa osas ei jää lahjaks mitte seetõttu, et nad on liig suures sõltuvuses idast tulevast gaasist ja naftast, ent minister kinnitas kiirelt, et see ei sea mingeid piiranguid. Samas meenutas ta ka, et mitmed Ida-Euroopa riigid sõltuvad Venemaa energiast Saksamaast oluliselt enam.

Urmas Paet toonitas, et Krimmis toimuv ei jäta puutumata ühtegi Euroopa riiki - Vene kogukondade küsimus ei ole päevakorral enam sugugi ainult Ida-Euroopas, neid leidub kõikjal Euroopas.

Paet kommenteeris ka pealtkuulatud ja internetti riputatud telefonikõnet Catherine Ashtoniga. Ta nimetas seda varastatud telefonikõneks ning meenutas, et ei edastanud vestluses ühtegi oma enda selget teadmist vaid Ukrainas koha peal kuuldud mõtteid ja meeleolusid. Samuti kinnitas ta, et korralik toimunu uurimine oleks kõigi osapoolte huvides.

Pärast kohtumisi Eesti välisministri Urmas Paeti ja presidendi Toomas Henrik Ilvesega, suundub Steinmeier Lätisse ja Leetu.

Tagasi üles