/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/03/11/2888440t1h64af.jpg)
Rahvusvahelise üldsuse suutmatus karistada Venemaad 2008. aasta invasiooni eest Gruusiasse tekitas Moskvas tunde, et ka Krimmi hõivamisega võidakse karistamatult pääseda, ütles eile Gruusia president Giorgi Margvelašvili.
Thbilisi: Gruusia sõda õhutas Moskvat Krimmi tungima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõsiasi, et stsenaariumi, mida Venemaa kasutas 2008. aastal Gruusias, kus suveräänse riigi territooriumid hõivati relvajõul, kasutatakse jälle 2014. aastal, tõestab, et viimase kuue aastaga pole ei meie ega meie partnerid suutnud Moskvale vastu seista,» ütles riigipea.
2008. aasta Gruusia sõja järel tunnustas Kreml Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust ning saatis sinna tuhandeid oma sõdureid.
Praegused sündmused Krimmis, kuhu on viidud Vene väed ja kus toimub referendum liitumise üle Venemaaga, tekitab Gruusias valusa deja vu tunde.
«Võime täna vaid kahetsusega teatada, et rahvusvaheline üldsus pole suutnud kasutada neid kuut aastat selleks, et panna Venemaad mõistma sääraste sammude tulutust,» ütles Margvelašvili.
«Rahvusvaheline üldsus peab reageerima jõuliselt ja ühemõtteliselt ning tegema selgeks, et säärased stsenaariumid ei tohi korduda ning et Venemaa peab loobuma mõjusfääride ideest,» lisas ta.