Hiina Rahvavabariigi endise peaministri päevik seab 21 aasta eest Pekingi Taevase Rahu ehk Tiananmeni väljakul veriselt maha surutud demokraatiameelsete väljaastumine uude valgusse.
Päevik seab Tiananmeni veresauna uude valgusse
7. juuni 2010, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väidetavalt andis Puna-Hiina toonane liider Deng Xiaoping ekspeaminister Li Pengile 1989. aasta juunis käsu seitse nädalat väldanud väljaastumine armee abil veriselt maha suruda, kirjutas Li oma päevikus, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Päevik näitab selgelt, et Deng Xiaopingil oli suur roll ja ta tahtis kasutada sõjaväge juba alguses,» kommenteeris Bao Pu, Hong Kongis asuva kirjastuse esindaja, kelle eestvedamisel avaldatakse 22. juunil praegu 81-aastase põdura tervisega Li memuaarid.
«Päevik ei toeta levinud väidet, nagu tuli Dengil langetada valulik otsus ja teda oleks kuidagi eksitatud,» lisas Bao, kelle sõnul leidis Li, et protestid tuli lõpetada, et päästa riik ähvardavast kaosest.
«Pekingis puhkenud rahulolematus on suurim alates riigi rajamisest,» kirjutas Li 1. juunil 1989. aastal oma päevikusse. Memuaaridest selgub, et Pekingi lihuniku hüüdnime pälvinud Li tegi katse leida olukorrale poliitiline lahendus.
«Li osales otsustusprotsessis ja tema oli see, kes need otsused ka ellu viis. See tuli selgelt välja detailidest, mida me enne ei teadnud,» lisas Bao.
20 aasta eest aprilli keskpaigas puhkenud meeleavaldustel nõudsid kümned tuhanded tudengid, haritlased ja töölised sõnavabadust, demokraatlikke valimisi ning lõppu kompartei korruptsioonile ja karmi käe poliitikale.
Meeleavaldajate laiali ajamiseks kasutasid võimud aga armeed. Veresaunas hukkus ametlikel andmetel sadu, kinnitamata info kohaselt aga isegi tuhandeid inimesi.
Möödunud aastal avaldas Bao kirjastus postuumselt ka tollase kompartei peasekretäri Zhao Ziyangis memuaarid. Viimane polnud nõus üle Hiina levinud protestidemonstratsioone veriselt maha suruma ning langes partei poliitbüroo sisese võimuvõitluse ohvriks.
Hiinas keelatud mälestustes ütleb ta, et protestijate soov oli tema hinnangul sundida komparteid tehtud vigu parandama, mitte kukutada Hiina poliitilist süsteemi, nagu uskus riigi liider Deng.