Leegionäride marss Riias möödus rahulikult

Leegionäride päev Riias. Foto: SCANPIX

Läti ja vene kogukonna vahel pingeid tekitav iga-aastane leegionäride rongkäik Riia südalinnas möödus suuremate vahejuhtumiteta.

Uudisteagentuuri BNS teatel osales rahvuslaste korraldatud rongkäigus Toomkiriku juurest Vabadussamba juurde hinnanguliselt 1500 endist sõjameest ja nende toetajat. Kuigi vastaspoolte vahel esines sõnavahetust, suuremat konflikti ei tekkinud.

Riia linnavõimud lubasid sel aastal kõigil soovinutel oma meelt avaldada. Läti võimud püüdsid aga takistada võimalike tülitekitajate saabumist. Nii saadeti viimase ööpäeva jooksul tagasi ka neli Eestist Lätisse sõita soovinud äärmusaktivistide musta nimekirja kantud isikut. Samuti kontrollis politsei täna hommikul Riiga sisenevaid autosid.

Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks peetav iga-aastane mälestuspäev pälvib ka rahvusvahelist tähelepanu. Kõige kriitilisemalt on üritustesse suhtunud Venemaa, mille esindajad on nimetanud Läti leegionäre järjekindlalt SS-lasteks ning süüdistanud naabrit ajaloo ümberkirjutamises.

1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.

Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvija 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.