Esmastel andmetel 95,5 protsenti Krimmi hääletajatest pooldab liitumist Venemaaga

Esmastel andmetel 95,5 protsenti Krimmi hääletajatest pooldab liitumist Venemaaga. Fotol hääletussedelite lugemine Foto: SCANPIX

Uudisteagentuur AFP edastas, et esmastel ametlikel andmetel 95,5 Krimmis hääletanutest on poolt, et Krimmi liitub Vene Föderatsiooniga.

Venemaa uudisteagentuuri Ria Novosti eileõhtuse raporti kohaselt näitas lävepakuküsitlus, et 93 protsenti hääletanutest on Venemaaga liitumise poolt.

Teise Venemaa uudisteagentuuri Interfaxi andmetel oli hääletusaktiivsus üle 80 protsendi.

Krimmi võimud teatavad ametlikud valimistulemused täna. Tegelikkuses oli hääletajatel vaid kaks võimalust: Venemaa ja Venemaa. Esimeses hääletusvariandis sai valida, kas Krimm peaks saama uuesti Venemaa osaks. Teiseks valimisvariandiks oli taastada 1992. aasta Krimmi autonoomse vabariigi põhiseadus. See aga annab Venemaale praktiliselt vabad käed.

Venemeelsed nägid hääletamises võimalus «kodumaa rüppe naasta», kuid oli ka neid, kes olukorda nii ei näinud.

«Olen kogu elu elanud Simferopolis, kuid kui Krimm liidetakse Venemaaga, kolin siit ära. Minu arusaam vabadusest ei ole olla osa Venemaast. Mu vanemad näevad Venemaad kui päästjat, sest nad usuvad Vene propagandat Ukraina uue valitsuse fašistide kohta. Selle tõttu ei saa ma nendega suhelda ja sellest on kahju,» lausus 38-aastane Natalja Jegorova.

Lääneriigid mõistsid Krimmi referendumi hukka. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrosos ja USA välisminister John Kerry teatasid, et Krimmi valimistulemused ei ole õiglased.

Vene võimude teatel austavad nad Krimmi referendumi tulemusi ja rahva tahet.

Krimmi asepeaminister Rustam Temirgalijev sõnas väljaandele Kiev Post, et juba vahetatakse hoogsalt Ukraina grivnasid Vene rubladeks.

«Alates aprillist on Krimmis käibel Vene rublad,» lausus asepeaminister.

Poliitikavaatlejate arvates jääb Krimm ka peale referendumit pikaks ajaks nii-öelda halliks tsooniks, kuna paljud riigid ei tunnusta selle eraldumist Ukrainast.