Kui ka Moskva Krimmi annekteerimise lõpule viib, võib poolsaare suur majanduslik sõltuvus Ukraina põhiterritooriumist jääda märkimisväärseks poliitiliseks hoovaks Kiievi käes, kirjutab Wall Street Journal.
Krimmi majanduslik sõltuvus Ukrainast jääb hoovaks Kiievi käes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimm saab Ukraina põhiterritooriumilt umbes 25 protsenti oma maagaasist, 70 protsenti veest ja 90 protsenti elektrist. Kuigi Krimmi kaotus oleks Ukraina valitsusele poliitiline löök, säästaks see nende riigieelarvele hinnanguliselt miljard dollarit aastas, mille nad praegu piirkonna toetuseks maksavad.
«Ukraina võib piirata Krimmi gaasi-, elektri- ja veevarustust, piiri lähedal kaupade kohaletoimetamist ja lõigata ära eelarveraha,» märkis lehele Oleh Ustenko, Ukraina Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete keskuse direktor.
Krimmi separatistide esindajad on siiani teinud vaprat nägu ja öelnud, et poolsaar saab hakkama Ukrainast tulevate varude ja rahalise toetuseta. Analüütikud peavad aga vähetõenäoliseks, et Ukraina need ühendused üldse katkestaks.
Sama isik rõhutas aga, et Krimmi annekteerimine on Venemaal populaarne samm. «See on elu võimalus ja keegi ei tülitse selle hinnalipiku pärast,» märkis ta.
Juhul, kui Vene ja Ukraina vägede vahel peaks puhkema võitlus, on varustusteid Krimmi ja Ukraina põhiterritooriumi vahel kerge halvata. Vaid kümme protsenti Krimmi elektrivarudest tuleb kohalikest väikese generaatoriga elektrijaamadest, ülejäänu aga Ukrainast.
Vett saab poolsaar läbi Põhja-Krimmi kanali. Kodutarbimiseks vajalike veevarude osas saaks poolsaar ka iseseisvalt hakkama, põldude kastmiseks ja tööstuses vajaliku veevaru osas sõltub Krimm aga siiski Ukraina põhiterritooriumist.
Omadest ressurssidest katab Krimm umbes kolm neljandikku piirkonna maagaasivajadusest.
Arvatakse, et ebakindlus peletab ka turiste, kellest umbes 70 protsenti tuli mullu mujalt Ukraina piirkondadest.
«Investeeringute osas on Krimm läinud nüüd mitu aastat tagasi,» nentis Ustenko. Tema sõnul hoidsid paljud investorid Krimmist eemale juba enne poliitilist kriisi – neid peletasid piirkonna infrastruktuuriprobleemid ja õitsev kuritegelik varimajandus. Nüüd saab olema kahtlane, kas rahvusvahelised või ka Ukraina ja Vene erainvestorid kipuvad enam piirkonda lisaraha paigutama.
Tõenäoliselt peab põhilise Krimmi investeerija rolli võtma nüüd Vene valitsus. Ühe Kremli hinnangu kohaselt peaks juba ainuüksi esimesel aastal Moskval selleks kuluma neli miljardit USA dollarit. Sama isik rõhutas aga, et Krimmi annekteerimine on Venemaal populaarne samm. «See on elu võimalus ja keegi ei tülitse selle hinnalipiku pärast,» märkis ta.