Prantsusmaa võib laevade üleandmisega viivitada, kuid tehingu pooleli jäämiseks peaksid ka Saksamaa ja Inglismaa sarnaseid samme astuma.
Mistrali tehingu ärajäämine on Prantsusmaal delikaatne teema
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
19. märts 2014, 00:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole kolmanda ringi sanktsioonide ehk nn majandussanktsioonide osas veel otsust tehtud, Mistral-tüüpi laevade tehingu ärajäämine oleks aga just kolmanda ringi sanktsioon, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Kõige loogilisemad edasised sammud võiksid Paeti hinnangul olla seotud relvaembargoga. «Lähtudes sellest, et kõik Euroopa Liidu riigid on ju selgelt seda meelt, et see, mis Ukrainas toimub on Venemaa agressioon ja lihtne loogika ütleb, et relvamüügiembargo võiks olla esimene loogiline samm,» selgitas Paet, ning lisas, et seda on küll põgusalt arutataud, kuid otsusteni pole jõutud.
Prantsusmaa ajakirjanduses ei räägita Mistrali tehingust ja selle ära jäämisest üldse, sest teema on Pariisis giidina töötava Sirje Lefebvre sõnul väga delikaatne, samas aga leiab ta, et Prantsusmaa võib kaaluda viivitamist, või siis mitte müüa ainult juhul, kui teised Euroopa partnerid, nii Inglismaa kui Saksamaa võtaksid kasutusele analoogseid meetmeid.