/nginx/o/2014/03/25/2912718t1hca81.jpg)
Rongide mürin Daugavpilsi raudteejaamas on lakkamatu. Naftakonteineritega kaubarongid tulevad Venemaalt ja Valgevenest ning lähevad läbi Daugavpilsi edasi Läti sadamate poole. Peterburi ja Daugavpilsi eraldab ainult 500 kilomeetrit raudteerööpaid, Minsk asub veelgi lähemal – vaid 400 kilomeetri kaugusel.
Geograafilise asukoha tõttu on Daugavpils alati olnud oluline liiklussõlm. Peterburi-Daugavpilsi-Varssavi-Riia-Orjoli raudteeliin avati 1860. ja 1861. aastal ning sellest sai 19. sajandil Daugavpilsi arengu peamine tõukejõud. Toona hakkas Vene keisririigi teistest osadest Daugavpilsi inimesi sisse voolama ja kohalik Vene kogukond märgatavalt paisuma.
Kõige hoogsamalt kasvas Daugavpilsi venelaste arv siiski Nõukogude perioodil, kui linna industrialiseeriti agaralt ja sinna saadeti palju Venemaa töölisi.
Tänapäeval on Daugavpils kõige venelikum linn Lätis, 100 000 elanikust on lätlasi vaid viiendik. Teised daugavpilslased on venelased ja näiteks ka poolakad, ukrainlased, valgevenelased, leedukad, kes küll kasutavad enamjaolt igapäevase suhtluskeelena samuti vene keelt. Seetõttu pole imestada, et Daugavpilsis leiavad erinevad vene vähemuse õiguste kaitseks ette võetavad initsiatiivid alati palju toetajaid. Möödunud aastal toimus Daugavpilsis isegi konverents, mis mängis Latgale (Läti ajalooline piirkond riigi idaosas) autonoomia ideega. Ürituse korraldas tuntud Läti vasakäärmuslase Vladimir Lindermani erakond Rodnoi Jazõk.
Kui kahe aasta eest leidis Lätis aset referendum vene keele kui teise riigikeele kasutuselevõtu üle, hääletas 85 protsenti Daugavpilsi valijaist poolt. Seda silmas pidades on viimaste nädalate jooksul mõned poliitikud, kel meeles Krimmi hiljutised sündmused, hoiatanud: Daugavpils on kui «väike Krimm» Lätis. Kui Daugavpilsis korraldataks sarnane «referendum» kui Krimmis, hääletaks enamik lõpuks Venemaaga liitumise poolt.
Krimm kui meeldetuletus
Riia linnapea Nils Ušakovs sõnas hiljuti ajalehele Neatkariga Rita Avīze antud intervjuus, et Krimmi näide on meeletuletus selle kohta, kuid oluline on vene vähemuse eest hoolt kanda. «Siis, kui Daugavpilsi 80 protsenti venelasi ütleb, et nad soovivad Venemaaga liituda, on juba liiga hilja. Sellisel olukorral ei tohiks lihtsalt lasta tekkida,» ütles Ušakovs.
Daugavpilsi linnavolikogu liige ja kohaliku raadiojaama omanik Jevgeni Zarev ei taha sellistest spekulatsioonidest väga rääkida. «Fakt on see: praegu on Daugavpilsis kõik rahulik. Lätlastel pole venelastega probleeme, venelastel pole lätlastega raskusi ja me elame siin kõik rahumeelselt koos,» ütleb Zarev.
Siiski ei saa ei eitada, nagu poleks Krimmi sündmused Daugavpilsi elanikke mõjutanud. «Venelaste enesekindlus on kasvanud. Varem tundsid paljud, et Venemaa on nad veidi unarusse jätnud. Nüüd nad tunnevad, et Venemaa on siiski tugev ja valmis oma inimesi kaitsma,» lisab Zarev.
«99 protsenti Daugavpilsi venelastest vaatab ainult Vene telekanaleid, ja muidugi on see avaldanud mõju nende suhtumisele Krimmi sündmustesse,» ütleb Zarev. Näiteks 43-aastane ehitaja Mihhail Grišakov ütleb, et tema ainsaks infoallikaks on Vene kanalid. «See, mida Putin tegi, oli absoluutselt õige,» arvab ta. Krimmi venelasi ohustasid «fašistid» ning Putinil polnud muud võimalust vene inimeste kaitseks, kui sõjavägi kohale saata.
«USA kaitseb alati igal pool maailmas oma kodanikke. Miks ei peaks Venemaal olema lubatud kaitsta miljoneid Ukraina venelasi?» pärib Grišakov.
Kui Daugavpilsis korraldataks sarnaselt Krimmiga referendum, hääletaks mees kindlasti Venemaaga liitumise poolt. «Miks? Kuid miks Riiat huvitavad vaid Läti lääneosad? Lääne-Lätis ehitatakse uusi teid, maju, koole, meil Latgales pole midagi. Majad lagunevad, inimesed lahkuvad, midagi ei parandata,» sõnab ta. Kas Grišakov arvab, et Venemaal oleks elu parem? «Ei, üldiselt poleks seal muidugi palju parem,» vastab ta ausalt. Kuid Venemaa on suur riik ja võimalus seal tööd leida on palju suurem kui Lätis, lisab Grišakov. Sel hetkel sekkub meie vestlusesse lähedal istuv mees, kes on arvatavasti kuulnud Krimmi mainitavat. «Krimm on alati olnud Venemaa ja selleks ta ka jääb. Millest siin üldse rääkida? Siin pole midagi arutada,» sõnab ta valjult, äratades möödakäijate tähelepanu.
Daugavpilsi venelased pole ühtne grupp ja nende seas leiab väga erinevaid arvamusi, räägib Daugavpilsi ülikooli ajaloolane Dimitrij Oletsnovitš. Noored on väga hästi ELiga lõimunud ja naudivad ühenduse hüvesid: vaba liikumist ja avatud tööturgu. Kuigi nad samastavad end sisemiselt Venemaaga, on viimane tegelikult nende jaoks võõras riik. «Nad ei ole seal kunagi käinud ja kui nad Venemaale ka läheksid, tunneksid nad end seal võõrana,» sõnab Oletsnovitš.
Vanema põlvkonnaga on teised lood. «Nende seas on palju inimesi, kes kaotatud paradiisi – Nõukogude Liitu – siiani taga igatsevad,» ütleb ta. Nad usuvad, et tänapäevane Venemaa suudaks neile samu hüvesid pakkuda, mida kunagi tegi Nõukogude Liit. «Asi pole niivõrd poliitilistes tegurites, vaid sotsiaalses heaolus: tasuta tervishoid, kõigile töökohad, madala kommunaalkulud,» selgitab Oletsnovitš. Vaba liikumine või töövõimalused Suurbritannias ei tähenda neile midagi, sest nad on välismaal töötamiseks liiga vanad ja reisimiseks pole lihtsalt raha. «On veel üks oluline tegur: Venemaa määratu suurus. Läti on väike riik, Venemaa suur. Nad ütlevad: ma ei taha kuskil väikses kohas elada, ma tahan kuuluda millessegi suurde,» ütleb Oletsnovitš.
Daugavpils erinev juhtum
Oletsnovitš ei usu, et kui Daugavpilsis korraldataks referendum, hääletaks enamik inimesi Venemaa poolt. «Daugavpilsi venelased on Krimmi venelastest erinevad,» sõnab mees. «Kuigi mõlemad ühendab Nõukogude Liidu minevik, on Krimmi venelased veendunud, et nende esiisad kaitsesid seda maad sõdades, nad tõesti usuvad, et see kuulub Venemaale. Enamik Daugavpilsi venelasi on aga teadlikud, et nad on selles riigis sisserändajad – isegi kui see toimus kaua aega tagasi,» ütleb Oletsnovitš.
Daugavpilsi elanik Vita Jahhimovitša arvab üldiselt, et Venemaa tegevus Ukrainas oli õige, kuid naise sõnul on ka kurb, et need sündmused on avaldanud negatiivset mõju Daugavpilsi venelaste ja lätlaste suhtele. «Oleme palju aastaid õppinud üksteist sallima, kuid nüüd on see kõik ühe hetkega kadunud. Lätlased hakkasid vaikselt seda mõistma, et vene pensionär ei suuda enam läti keelt ära õppida, sest ta on liiga vana. Venelased olid omalt poolt õppinud mõistma, et lätlaste jaoks on läti keel väga oluline. Kuid nüüd on inimesed jälle hakanud üksteisest mustvalgetes kategooriates mõtlema,» räägib Jahhimovitša.