Lonkava Hobuse massihuku põhjustas vahtplastist immitsenud suits

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Permi ööklubi Lonkav Hobune pärast ohvriterohket põlengut.
Permi ööklubi Lonkav Hobune pärast ohvriterohket põlengut. Foto: SCANPIX

Venemaal Permi ööklubis Lonkav Hobune pool aastat tagasi aset leidnud põlengu ohvriterohkuse põhjustas mürgine suits, mis oli pärit viimistlustöödel kasutatud vahtplastist.  

Mullu 5. detsembri ööl aset leidnud traagiline õnnetus on tänase seisuga nõudnud 156 inimelu, vahendas Pervõi Kanal.

Eelmisel nädalal pandi punkt uurimisele, kriminaalvastutusele võtmine ähvardab kaheksat inimest. Esile kerkis ka uusi detaile.

Inimeste massilise hukkumise põhjustas viimistlustöödel kasutatud vahtplast, mille põlemisel eritus ruumi ülimürgist suitsu.

Viimistlemine odava plastikuga ja vahtplastiga – see on terve epohhi tunnusmärgiks meie riigis, edastas telekanal. Kõik tahavad, et oleks kena ja odav. Materjalide kasutamise tehnoloogiat rikuti kõikjal – lasteaedades, koolides ja haiglates, kuid tagajärgedele ehk siis sulamisel tekkivale mustale suitsule ei mõelnud keegi.

Kahjutuli läks ööklubi ruumides lahti kasutatud pürotehnikast ja see lõõmas vaid kolm minutit.

Ruumid ise praktiliselt kannatada ei saanud. Kaetud laudadel jäid alles salvrätikud, nõud ja puutumata toit. Puidust mööbel ei põlenud ära, vaid üksnes tahmus.

Tuli ise kustus ära juba enne tuletõrjujate saabumist ja alguses ei saadud aru, kuidas kolme minuti pikkune põleng põhjustas inimeste massilise hukkumise.

Permi ühe tuletõrjedepoo ülem Vjatšeslav Polõgalov rääkis Pervõi Kanalile, et ta ei uskunud sündmuskohal oma silmi, nähes virnas lebavaid surnud inimesi. Oma sõnul oli ta mõistnud, et sündmuskohal toimus plahvatus, kuid arusaamatuks jäi esmalt see, miks lühiajaline kahjutuli nii palju ohvreid nõudis.

Hingemattev suits levis klubiruumis laiali mõne sekundi jooksul. Kaks-kolm sõõmu ja surm oligi käes, edastas telekanal. Tragöödia ohvritest enam kui saja surma põhjustasid mitte põletushaavad, vaid mürgistus.

Keemiateaduste doktor Vadim Maltsev võrdles vahtplasti põlemist napalmiga ja tõi näiteks, et Koreas ja Vietnamis leidis see kasutust mitte just rahumeelsetel eesmärkidel. Tema jutu järgi on tegemist tavalise plastikuga, mis on napalmi üks komponente.

Kuna selle põlemistemperatuur on nii kõrge ehk 1150 kraadi Celsiuse järgi, siis inimesed hukkuvad hästi ruttu, ka igasugune tehnika tõmbub kõverasse, selgitas Maltsev.

Tagasi üles