/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/06/04/46639t1he5d2.jpg)
Venemaad võib 2014. aastal oodata eelarvepuudujääk, hoiatas pühapäeval rahandusminister Aleksei Kudrin.
Vene riigieelarvet ootab puudujääk alates 2014. aastast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul näitavad rahandusministeeriumi arvestused, et eelarvepuudujäägi oht tekib 2014. aastaks isegi sel juhul, kui rakendatakse kõiki ministeeriumi soovitusi tööandjate ja -võtjate maksustamisel.
Arvestuste kohaselt vähenevad eelarvetulud 2023. aastaks 2007. aastaga võrreldes 23,6 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) kuni 12,9 protsendini.
Rahandusministeeriumi arvutused põhinevad majandusministeeriumi prognoosil, mille kohaselt moodustab SKP reaalne kasv 2009.-2023. aastani 2,7 korda, nafta ammutamine suureneb selle ajaga vaid seitsme ja gaasi ammutamine 28 protsendi võrra.
«Nafta ja gaasi ammutamine jääb alla SKP kasvule, vastavalt hakkavad nafta- ja gaasitulud protsentides SKP suhtes langema,» sõnas Kudrin.
Rahandusministeeriumi hinnangul tekib eelarvesüsteemi puudujääk alates 2017. aastast, mil see moodustab 0,2 protsenti SKPst ning kasvab 1023. aastaks 1,3 protsendini SKPst.
Konsolideeritud eelarve puudujääk (ilma eelarveväliste fondideta) saabub 2013. aastal - 0,3 protsendi SKP ulatuses ning kasvab 2,9 protsendini SKP-st 2023. aastal.
Föderaaleelarve puudujääk moodustab 2014. aastal 0,1 protsenti SKP-st ning see tõuseb 2023. aastaks 2,2 protsendini.
Kudrin märkis, et eelarvepuudujääki üritatakse katta laenude abil.
«See suurendab järk-järgult riigivõlga, ent kuna SKP hakkab kasvama, siis suureneb võlg aeglaselt. Võibolla kasvab 10-15 aastaga 2-3 protsendini SKPst,» eeldab minister.