/nginx/o/2010/06/07/381994t1hb6b6.jpg)
USA kaitseministri Robert Gatesi hinnangul vastutab Euroopa Liit osaliselt Türgis kasvava Iisraeli- vaenulikkuse eest.
USA süüdistas ELi Türgi hülgamises
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
10. juuni 2010, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gatesi sõnul on ühendus Türgi euroliidust eemale tõuganud, mistõttu on Ankara otsinud tugevamat sidet näiteks Iraaniga, vahendas BBC.
«Viimastel aastatel halvenenud Türgi ja Iisraeli suhted teevad muret. Ma arvan, et neil kahel oli üsna konstruktiivne suhe, mis aitas tagada piirkonnas stabiilsuse ja ma loodan, et mõne aja jooksul õnnestub selline konstruktiivne suhe taastada,» lausus Londonit külastanud Gates.
«Ma isiklikult leian, et [...] Türgi liigub ida poole,» lisas Gates, täpsustades, et eurooplastel on selles oma osa, kuna EL pole taganud Türgile viimase soovitud loomulikku sidet läänega. «Me peame mõtlema pikalt ja pingsalt sellele, miks need arengud Türgis aset leidsid ning mida me saame nende vastu ette võtta.»
ELi liikmesriikides läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et eurooplastel puudub selge arusaam, kas Türgi peaks saama ühenduse liikmeks. Kõige rohkem seisavad Türgi liitumisele vastu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Türgi euroteekond on kulgenud üle kivide ja kändude. Juba kaks aastat pärast seda, kui 1957. aastal asutati Rooma lepingutega Euroopa Majandusühendus (EMÜ), avaldas Türgi soovi sellega liituda. 1963. aastal sõlmisidki EMÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu.
Türgi esitas 1987. aastal avalduse saada toona Euroopa Ühenduse nime kandvasse organisatsiooni, mis hiljem nimetati ümber Euroopa Liiduks. Ametlikult sai Türgist ELi kandidaatriik 1999. aastal. 2004. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi.
2002. aastal peaministriks saanud Recep Tayyip Erdoğani juhtimise ajal on Türgi läbinud edukalt hulga poliitilisi reforme, mis on olulised ELiga ühinemiseks, kuid viimastel aastatel on liitumiskõnelused edenenud aeglaselt ja Türgi on avanud vaid 12 liitumispeatükki 35 vajalikust.
Üheks peamiseks probleemiks Türgi pürgimusele pääseda tulevikus bloki ridadesse on ELi kuuluva Küprose kreeklaste vabariigi vastasseis. Euroliidu liikmesriikides peljatakse ka islamiusku, mis ei sobi kokku Euroopa kristlike juurtega, kuid ka riigist lähtuvat massilist migratsiooni.