/nginx/o/2014/04/01/2931236t1h33e3.jpg)
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas täna Brüsselis NATO välisministrite kohtumise sissejuhatavas kõnes, et täna näitab NATO oma pühendumist liitlaste toetamisele ja otsustab, millist koostööd Venemaaga üldse jätkata saab.
Rasmussen: täna otsustame, milline koostöö Venemaaga veel kohane on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna näitame oma pühendumist NATO kollektiivkaitsele. Kaitse algab heidutusega nii et me võtame kasutusele vajalikud sammud, et näidata maailmale, et ükski ähvardus NATO liitlaste vastu ei ole tulemuslik,» alustas peasekretär.
«Näitame, et võtame oma partneri, Ukraina, toetamiseks kasutusele vajalikud meetmed ja aitame luua stabiilset Ukrainat,» kinnitas ta, rõhutades lisaks poliitilisele stabiilsusele ka inimõiguste tagamise olulisust.
«Me teeme selgeks, et Venemaa teod on vastuvõetamatud ja võtame vastu otsused, milline koostöö Venemaaga veel kohane on, sest Venemaa on oma tegudega õõnestanud meie partnerluse alustalasid ja iseenda positsiooni,» sõnas Rasmussen.
Me ei saa minna edasi suhtumisega, et kõik on tavapärane business as usual, rõhutas peasekretär, kes kinnitas, et Venemaad püütakse endiselt mõjutada oma vägesid tagasi tõmbama ja Ukrainaga dialoogi jätkama.
«Peame oma suhted [Venemaaga - toim.] ilmselgelt üle vaatama. Me oleme juba otsustanud peatada praktilise koostöö Venemaaga ja ma eeldan, et välisministrid kinnitavad seda täna,» rääkis Rasmussen, kes rõhutas, et Venemaa suurem sekkumine Ukrainas tähendab tema jaoks ka veelgi suuremasse isolatsiooni sattumist.
Küsimusele, kas NATO peaks Balti riikidesse oma vägesid viima, vastas peasekretär, et praegu kaalutakse kõiki võimalusi kollektiivkaitse tugevdamiseks. Tunnistades, et see tähendab nii kaitseplaanide uuendamist ja arendamist, kui õppusi ja vajadusel ka relvajõudude ümberpaigutamist.
Rasmusseni sõnul on toetus Ida-Euroopa riikidele nende julgeoleku tagamiseks juba ka päraegu tugevalt olemas - Rumeenia ja Poola kohal lendavad AWACS radarilennukid ning Balti riikide julgeoleku üle valvab NATO õhuturbemissioon.
NATO välisministrid, kes kogunevad täna Brüsselisse alliansi peakorterisse nõu pidama esimest korda pärast seda, kui Kreml annekteeris Krimmi, võtavad jutuks nii selle, kuidas aidata partnerriik Ukrainat, kui selle, mida teha Venemaaga piirnevate liikmesriikide julgustamiseks.