Soome 16-aastased võivad pääseda valimiskastide juurde

Justiitsminister Tuija Braxi plaani läbiminek tooks Soomele juurde kümneid tuhandeid hilisteismeeas valijaid.

FOTO: Lehtikuva

Kui Soome justiitsministri Tuija Braxi (Roheline Partei) praegune plaan läbi läheb, võivad Soomes kohalikel valimistel peatselt hääletuskastide juurde pääseda ka alaealised teismelised.


«Realistlik ajakava oleks seaduse muutmine 2016. aastaks,» kommenteeris justiitsminister Brax võimalikku valimisea langetamist ajalehe Helsingin Sanomat vahendusel.

Alates 16. eluaastast noorte kohalikke omavalitsusi valima lubamise plusside ja miinuste uurimiseks moodustatud töögrupp andis hiljuti üle oma raporti. Selle ülesandeks oli välja uurida, kas valimisea langetamine aitaks noorte tähtsust ühiskonnas suurendada.

Raport ei võtnud siiski seisukohta, kas valimisiga peaks langetama ja kas seda peaks tegema ajutiselt või lõplikult, vaid jättis selle otsuse tegemise poliitikuile.

16–17-aastaste lisandumine suurendaks valijaskonda Soomes umbes 120 000 inimese võrra. Kuigi teoreetiliselt saaks see hulk noori legaalselt hääletama minna juba 2012. aastal, Brax oma reformi nii kiiresti ilmselt läbi suruma ei hakka, sest valitsuse ametiaeg hakkab lõppema ning reformi jaoks oleks vaja muuta põhiseadust.

Viimase jaoks aga peaks praegune parlament valimisea langetamise osas juba sügiseks konsensusele jõudma.

Kuigi paljud parteid, nende seas nii Braxi enda rohelised kui ka Koonderakond ja Keskerakond, toetavad noorte valimiskastide juurde laskmist, pole erakonnad kaugeltki ühel nõul.

Suurparteidest on skeptilised näiteks sotsiaaldemokraadid. Nad on juhtinud tähelepanu faktile, et kandidaadid peaksid valimistel endiselt olema vähemalt täisealised ehk 18-aastased ning valimis- ja kandideerimisiga võiksid olla samad. 16-aastaste valima lubamist ei poolda ka põlissoomlaste partei.

Ideed ei kiitnud kahe aasta eest diskussiooni alguses heaks ka Helsingin Sanomate juhtkiri, mis juhtis tähelepanu asjaolule, et 18 eluaastat pole ilmaasjata valitud täisea piiriks ning sobib seetõttu ka valimistel osalemise vanuseks – sama vanalt saab hankida autojuhiloa ja osta alkoholi. Lisaks märkis ajaleht, et noored võivad hakata valima lihtsalt tuntud nägusid, populiste või protestijaid.

Ühtedel valimistel on 16–17-aastased Soomes aga juba ametlikult hääletamisnimekirjadesse kantud – nimelt kirikuvalimistel.

Braxi sõnul parandaks noorte valima lubamine ilmselt valimisosalust, selleks tuleks aga loomulikult tõhustada ka demokraatiaharidust koolides ja kodudes. Lisaks loodab ta, et valimisreform aitaks parteidel rohkem noori kandidaate üles seada.

Braxi arvates pole alust ka hirmul, nagu poleks noored valimisteks piisavalt küpsed. «Tegelikult on 16-aastase ja paljude 50-aastaste põhiteadmised üsna samalaadsed,» vahendas YLE ministrit.

Valimisea langetamine oleks vaid üks 30 meetmest, mida Soome valitsus kavandab, et suurendada kodanike poliitilist aktiivsust. Praegu on ainus Euroopa Liidu riik, kus kõigil valimistel juba alates 16. eluaastast osaleda saab, Austria. Seal alandati valimisiga 2007. aastal. 16-aastaselt saab valida veel näiteks ka Kuubal ja Brasiilias.

Tagasi üles