/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
Majandusajakirjanik Anvar Samost ja Läti välisministeeriumi büroojuhataja Andris Razāns kirjutavad valitsuste tellimusel valminud Läti-Eesti koostööraportis, et kuigi meil on suur ühisosa, takistavad omavahelist suhtlemist ülbed ja asjatundmatud eelarvamused ning keelebarjäär.
Madonna kontsert tõi läinud aasta augustis Eestisse ühe päeva jooksul 15 000 lätlast, mis on ilmselt suurim arv lätlasi, kes Eesti ajaloo jooksul korraga siia on saabunud. Ent ligikaudu sama palju soomlasi külastab Eestit suvalisel suvepäeval.
Riikide vahel valitseb praegu n-ö ametlik sõprus – me küll räägime, et lätlased ja eestlased on ajalooliselt väga lähedased, kuid ei tea tegelikult eriti palju naaberriigi hetkeseisu kohta ega usu eriti sarnasusse.
Riikidevaheliste suhete arengut takistavad olulised vääritimõistmised ja stereotüübid. Läti on liiga paljudele eestlastele kauge ja vahel ka negatiivne näide. Eesti on paljude lätlaste jaoks positiivne eeskuju, kuid seda teadmist on emotsionaalse barjääri tõttu keeruline aktsepteerida. Igapäevane vastastikune huvi on üsna nõrk. Ainus viis muuta meie suhe vähem stereotüüpidel põhinevaks on suurendada suhtluse abil teadlikkust teineteisest.
Meil on mitmeid jagatud väärtusi ja ühishuve. Meil on ühine arusaam, et meie riigid on ainsad kohad, kus saab säilitada ja arendada läti ja eesti keelt ja kultuuri ning me kuulume Põhja-Euroopa kultuuriruumi.
Me mõlemad oleme pühendunud jätkusuutliku majanduskasvu tagamisele ja tahame võtta kasutusele euro. Meil on sügav huvi ELi ja NATO rolli tugevdamise vastu ja soovime olla ülemaailmselt konkurentsivõimelised.
Mõlemad riigid mõistavad, et enam ei ole võimalik välismaiseid otseinvesteeringuid tootmis- või teenindussektorisse ligi tõmmata üksnes odava tööjõu abil, parandada tuleb töötajate haridustaset ja tõhusust. Me mõlemad usume, et innovatsioon on majanduskasvu mootor.
Teguritest, mis vastastikuse usalduse tekkimist ja sügavamat riikidevahelist koostööd takistavad, tuleks eelkõige nimetada erinevaid poliitilisi tavasid, asjatundmatuid, vahel isegi ülbeid hoiakuid ja erinevat pühendumist pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Isegi kui kahe riigi vahel on olemas selge strateegiline konsensus, kuidas arendada suhteid Venemaaga, kasutatakse selle rakendamiseks erinevaid meetodeid.
Sageli näevad Läti ja Eesti teineteist konkurentidena. Inimestevaheliste isiklike kontaktide hulk on väike. Mõlema poole poliitikud kõhklevad pikaajalise mõjuga kahepoolsete eesmärkide rakendamisel. Koostööprojekte pärsib teineteise keele piiratud tundmine.
Rahvas
Lätis ja Eestis elab liiga vähe inimesi. Nii ei jätku kõrgkoolidesse piisavalt tudengeid, väikese tarbijaskonna tõttu ei ole tõhusat konkurentsi, infrastruktuuri kasutajate väike hulk ei õigusta investeeringuid. Läti ja Eesti pealinnade suhtelist kaugust teineteisest rõhutab ebapiisav transpordiühendus, mis toob kaasa emotsionaalse eemaldumise.
Praegu on Läti diasporaa Eestis ja Eesti diasporaa Lätis üsna väike: möödunud aastal elas Eestis 2199 lätlast ja Lätis 2480 eestlast. Läti Statistika Keskbüroo andmetel siirdus ühest riigist teise 227 inimest: 97 inimest Eestist Lätisse ja 130 inimest Lätist Eestisse. Lätlaste ja eestlaste vahel abielusid sõlmitakse, kuid seda peetakse pigem erandlikuks.
Kuigi Eestis on loodud võimalusi läti keele õppimiseks ja Lätis eesti keele õppimiseks, on naaberriigi keele oskajate arv üsna väike – mõlema keele oskajaid leidub vähe isegi Valka/Valga piirkonnas.
Puudulikud teadmised naaberrahva keele kohta ning selle vähene kasutamine turismi-, kommerts-, kultuuri ja muu pakkumisel tekitab psühholoogilise barjääri, mis takistab kahe riigi sügavamat suhtlust. Keeleprobleemi rõhutab ka põhjaliku tänapäevase sõnaraamatu puudumine. Suhtlus lätlaste ja eestlaste vahel on tunduvalt intensiivsem tööalaselt – kasutatakse inglise või vene keelt.
Läti ja Eesti eliidi vahel peaks toimuma tihedam suhtlus, et vastastikune usaldus kasvaks. Suhtluse edendamiseks tuleks luua süsteem Läti ja Eesti eliidi regulaarsete kohtumiste korraldamiseks. Eeskujuks võiks võtta Eestis end tõestanud kõrgemad riigikaitsekursused.
Säärased Läti-Eesti kõrgetasemelised kursused, mida korraldataks kaks korda aastas nädalapikkuste üritustena, peaksid kokku tooma osalejaid olulistelt avaliku, era- ja valitsusvälise sektori positsioonidelt.
Lisaks paremale ülevaatele julgeoleku- ja kaitsepoliitikas oleks osalejatel võimalik luua ka mitteformaalseid suhteid. Kaaluda võiks ka riigiametnike vahetusprogrammide korraldamist ministeeriumide ja muude valitsusasutuste vahel, alustades riikide välisministeeriumidest.
Kiirema ja mugavama transpordiühenduse loomine pealinnade ja muude regioonide vahel aitaks kaasa turismi arengule ning isiklike ja ärikontaktide tekkimisele. Rail Baltica projekti ei tohiks hinnata üksnes kahe pealinna vahel reisijate arvu põhjal, sest kiire rongiühenduse loomine ise suurendab linnadevahelist liiklust plahvatuslikult.
Tuleks luua ka tingimused nüüdisaegsete ja põhjalike läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamatute koostamiseks koos tasuta versiooniga internetis. Vaja on algtaseme keeleõpikuid. Toetama ja julgustama peaks kontaktide loomist Lätis ja Eestis näiteks tudengiorganisatsioonide, koolide, vabaühenduste, omavalitsuste jne vahel.
Eesti ja Läti riigijuhid peaksid regulaarselt külastama teineteise rahvuspüha tähistamise tseremooniaid. Tuleks ellu viia Cēsises 23. juunil ühise võidupüha paraadi korraldamise plaan. Avalik-õiguslikud ringhäälingud peaksid üle kandma naaberriigi rahvuspüha tähistamisele pühendatud programme, samuti peaks neil olema püsikorrespondendid naaberriigi pealinnas ning ajalehed peaksid naabrite juures toimuvale rohkem leheruumi pühendama.
Hädavajalik on riikidevahelise emotsionaalse ja suhtumusliku lõhe vähendamine. Me peame jälgima oma retoorikat, et Läti ja Eesti vahelist naabritunnet emotsionaalselt võimendada.
Majandus
Rahanduse, energia ja transpordi valdkonnas peaksid mõlemad riigid rakendama poliitikat, mis viiks turgude tegeliku lõimumiseni ning äritingimuste märkimisväärse lahknevuse kadumiseni. Oluline on silmas pidada, et selline poliitika viiks meid suurema lõimumiseni ka Põhjamaadega.
Läti ja Eesti majandushuvid kolmandatel turgudel on üsna sarnased – mõlema riigi eesmärk on eksportida oma tooteid ja tõmmata ligi turiste. Kolmandatele turgudele suunatud tegevuse puhul on koostööpotentsiaali ja ressursside ühendamine jäänud ikkagi väga piiratuks.
Riikide vahel toimub aktiivne kahepoolne majanduskoostöö. Eesti on traditsiooniliselt olnud üks Läti olulisemaid majanduspartnereid – tähtsuselt teisel kohal ekspordis ja viiendal kohal impordis.
Sama võib öelda Läti rolli kohta Eestist vaadatuna: Läti on olnud Eesti tähtsuselt neljas impordi- ja ekspordipartner. Eesti on Läti suurim välisinvestor ning suurem osa Eestist pärinevatest investeeringutest kuulub rahanduse valdkonda.
Transpordi infrastruktuuri valdkonnas paranes hiljuti oluliselt kahe riigi pealinnade vaheline maanteeühendus. Loodud on populaarsed lennuühendused Riia ja Tallinna ning Riia ja Tartu vahel. Riia lennujaamast on saanud transiidilennujaam, mida eestlased kasutavad Euroopasse, ida poole ja Aasiasse lendamiseks.
Siiski on transpordiga veel tõsiseid probleeme, millest kõige päevakajalisemad on kiire rongiühenduse loomine Riia ja Tallinna ning Riia ja Tartu vahel, samuti Riia ja Tartu vahelise maantee kvaliteedi parandamine. Olukord paraneks, kui valitsused käsitleksid Läti ja Eesti vaheliste ühendustega seotud transpordi infrastruktuuri projekte prioriteetsetena.
Nii Läti kui Eesti huvides on ühise Balti energiaturu loomine, mis oleks lõimitud ELi ja Põhjamaade energiaturuga. Läti-Eesti elektrivõrgu ühenduse võimsust tuleks suurendada praeguselt 700 MW-lt 1000 MW-le ning ühenduse töökindlust tuleks parandada. Üheskoos ja aktiivselt tuleb naabritel pingutada ELi energiapoliitika, ka Venemaaga seonduva osas ühisele seisukohale jõudmise nimel. Koostööd tuleb teha konkurentsi suurendamiseks maagaasisektoris.
Vastastikku tuleks konsulteerida maksupoliitika muutmise teemadel, et hinnata muutuste kaudset mõju. Kasulik oleks maksusüsteemide jätkuv ühtlustamine.
Võimalikult palju koostööd tuleb teha ühiseks osalemiseks rahvusvahelistel majanduse ja mainekujundusega seotud esindusüritustel, teineteisega tuleb arvestada strateegilise planeerimise projektide väljatöötamisel nagu näiteks Kasvuvisioon 2018 või Läti jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2030.
Haridus
Hariduse, teaduse ja tehnoloogia vallas on põhiprobleem haridus- ja teadusasutuste üleküllus mõlemas riigis. Lätis tegutses möödunud õppeaastal 60 kõrgkooli, Eestis 34. Selline olukord tekitab nii Läti kui ka Eesti väikesel haridusturul ülemäärast konkurentsi, mille tagajärjel ei parane hariduse kvaliteet, vaid pigem vastupidi – ressursid killustuvad ja neid ei kasutata mõistlikult.
Olukord uurimis- ja arendustegevuses on sarnane: 2008. aastal tegeles Lätis uurimis- ja arendustegevusega 463 organisatsiooni, kus töötas kokku 4370 inimest. Eestis töötas selles valdkonnas 9621 inimest.
Samas on rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud artiklite ning saadud rahvusvaheliste stipendiumide hulk ülimalt väike. Ka akadeemilised vahetused on piiratud: 2008/2009. õppeaastal õppis Lätis 88 eesti tudengit, Eestis 120 läti tudengit.
Riigid võiksid korraldada ühise teostatavusuuringu, kus vaadeldaks kõrgharidussüsteemi ülesehituse ühtlustamist ning ülikoolide spetsialiseerumise koordineerimist. Samuti peaksid riigid soodustama ja toetama vastastikust tudengivahetust.
Kumbki valitsus võiks naaberriigi tudengitele igal aastal pakkuda sada stipendiumit riigi parimates ülikoolides õppimiseks. Mõlema valitsuse toetust väärib Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias kui tõhusalt toimiv struktuur, mis pakub kõrgtasemel haridust ning moodustab aluse sidemete tekkeks Eesti ja Läti tulevaste äriliidrite vahel.
Mõlema riigi haridusministeerium peaks toetama eesti keele õpet Läti koolides ja läti keele õpet Eesti koolides. Eriti oluline on see piirialadel ja mõlema riigi pealinnas. Eesti keele ja kultuuri õpinguid Läti Ülikooli soome-ugri õppekava raames peaks veelgi edendama. Tartu Ülikooli juurde tuleks rajada läti keele ja kultuuri õppe keskus või programm.
Riigid võiksid käivitada keeleõpetajate ja ülikooli õppejõudude regulaarse vastastikuse vahetuse programmi. Läti ja Eesti ülikoolid peaksid omavahel jagama finants- ja inimkapitali, et luua ühised moodsad uurimisasutused. See oleks kasulik teaduslikule uurimistööle ning muudaks meie ülikoolid ligitõmbavamaks teiste riikide teadlaste silmis.
Oluline on pakutava kutsehariduse koordineeritud planeerimine piirialadel. Lisaks sellele peaks mõlemad valitsused tegema ühiseid jõupingutusi vastavate koostööprojektide rahastamiseks. Eeskujuks võiks võtta Valgamaa kutseõppekeskuse, mis hakkab 2010. aastast pakkuma lätikeelset haridust.
Lätis ja Eestis leidub mitmeid kohalikke ressursse, mille baasil saaks välja arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi puhtaid tehnoloogiaid, näiteks puidu- ja toiduainetöötluses.
Kultuur
Läti ja Eesti kultuurikoostöö on hästi välja arendatud, kuigi märkimisväärne osa sellest toimub kolmepoolselt kõigi Balti riikide vahel või veel laiemas rahvusvahelises kontekstis. Rohked koostööprojektid ei avalda siiski mõju laiemale avalikkusele ega aita kaasa riikide emotsionaalsele lähendamisele.
Kuid on ka häid näiteid vastupidisest. Viimastel aastatel on Riia Uus teater külastanud Eestit kolmel korral. Igal aastal väljaantav Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind, mille asutasid Läti ja Eesti välisministeeriumid, on mõlemal pool tekitanud huvi naaberriigi kaasaegse kirjanduse vastu.
Tõlkeprojektide arvu suurenemisele on positiivset mõju avaldanud ka töö, mida on teinud Eesti Kirjanduse Keskus ja Läti Kirjanduse Keskus, Ventspilsi Rahvusvaheline Kirjanike ja Tõlkijate Maja ning muud asutused.
Kultuurikoostöö teine oluline aspekt on tänapäevase popkultuuri vastastikune vahendamine. Kuigi lätlased ja eestlased külastavad koos väheseid meelelahutussündmusi, on sellistele üritustele nagu Salacgrīvas peetav muusikafestival Positivus või Liepājas korraldatav Baltic Beach Party kokku tulnud nii Läti kui ka Eesti publik.
Läti ja Eesti peaksid tõsiselt kaaluma kahepoolse koostöö edendamise eest väljaantava Liivimaa auhinna asutamist, mis juhiks tähelepanu meie ühisele pärandile. Et suhete tähtsust rõhutada, peaksid auhinna igal aastal välja andma riikide presidendid. Samuti võiks nimetust «Liivimaa» kasutada mitme Läti-Eesti koostööprojekti nimes, alates piiriülestest rahvusparkidest ning lõpetades rokkfestivalidega, mis tooksid noori inimesi piirialale.
Läti keelde tõlgitud Eesti teoste arv ületab tunduvalt eesti keelde tõlgitud Läti teoste arvu. Eriti Eesti peaks hoolitsema selle eest, et tekiks uus põlvkond läti keelest tõlkijaid. Samuti tuleks pühendada aega ja energiat Läti kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eestis ning Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Lätis. See tähendab, et koolide ja ülikoolide õppekavadesse tuleks lisada rohkem naaberriiki puudutavat materjali.
Riikide avalik-õiguslikud ringhäälingud peaksid omavahel vahetama telesarju ja filme. Suurt rõhku tuleks panna komöödia ja seebiooperi tüüpi sisule, mis tuleks varustada kontekstiliselt rikaste tõlgetega. Teadlikkuse tõstmiseks võiks kummaski riigis lasta naaberriigi rahvuspühal eetrisse üldinformatiivseid tele- ja raadiosaateid.
Rohkem tähelepanu tuleks pöörata popmuusika ja moodsa kunsti arengule naaberriigis. Riias peaks olema Eesti Instituudi harukontor ja Tallinnas Läti Instituudi harukontor, mis tegeleks kultuurivahetusprojektidega.
Valga/Valka
Pärast Läti ja Eesti ühinemist ELi ja seejärel Schengeni viisaruumiga on kahe riigi piirialad omandanud uue tähenduse. Füüsiliselt eraldatud perifeersetest aladest on nüüd saanud piirkonnad, kus toimuvad otsekontaktid. See annab elanikele uusi võimalusi. Eriti näitlikuna mõjub siin Valga/Valka.
Linnadevahelist koostööd ja suhtlust koordineerib Valga-Valka ühissekretariaat. Asutatud on Läti-Eesti Instituut ja Eesti-Läti Instituut. Linnad teevad koostööd haridus- ja kultuuriprojektide korraldamisel, mille eesmärk on tihedam lõimumine ELiga.
Vaatamata Valga/Valka hüüdlausele «1 linn, 2 riiki» ning kohalike ametiasutuste pingutusele koostöö viljelemiseks, seisavad linnad siiski silmitsi mitmete probleemidega – pääste-, hädaabi- ja meditsiiniteenuste organiseerimisega, haridusprojektide rakendamise ja transpordiühenduste loomisega jne. Neid küsimusi on võimalik lahendada ainult juhul, kui riikide keskvalitsused tunnistavad piirialade erilist seisundit.
Mõlema riigi valitsusel tuleks avalike teenuste sektori reforme plaanides ja rakendades arvestada piirialadele iseloomulike joontega. Soodustama ja rahastama peaks vastastikuse keeleoskuse arengut, oluline on ka hariduse ühine planeerimine, eriti kutseõppe ja lasteaedade tasandil.
Edendada tuleks piiriülese transpordiinfrastruktuuri arengut. Kui kohalikud omavalitsused on kokku leppinud ühistes investeeringutes, peaksid keskvalitsused selliste investeeringute tegemist hõlbustama ning võimaldama rahal üle piiri liikuda. Hästi tasustatud töökohtade arvu suurendamiseks piirialal peaksid naaberriikide valitsused toetama n-ö rohelise linna ja puhtal tehnoloogial põhineva teaduspargi rajamist piiriülese rahvuspargi territooriumile.
Eesti-Läti tulevikukoostöö raportit refereeris Sigrid Kõiv
Eesti ja Läti 2020. aastal
Raportööride nägemus
Eesti on olnud euroalas juba kümme aastat ning kuigi enamik inimesi arvab, et ühisraha on sama kaua kasutusel olnud ka Lätis, liitus see euroalaga 2014. aastal. Läänemerega piirneva regiooni tähtsus ELis on suurenenud ning peamiselt on sellest protsessist kasu saanud Eesti ja Läti.
Nii Lätil kui Eestil on õnnestunud luua andekate välismaalaste jaoks väga atraktiivne keskkond ning anda nii lisaväärtus riikide suurepärasele geograafilisele asukohale. Naaberriikide tudengeid ja noori spetsialiste meelitab siia kõrge elatustase, head rahvusvahelised ühendusvõimalused, töökohtade rohkus, liberaalsed hoiakud ning haridussüsteemide kvaliteet. Laialdaselt räägitakse läti ja eesti keelt paralleelselt inglise ja muude võõrkeeltega.
Läti-Eesti-Qatari ühisettevõte käitab Liepājas Läänemere idakalda suurimat veeldatud maagaasi terminali. Terminal on torujuhtmete kaudu ühendatud Soome, Eesti ja Leeduga.
Lõimunud ja vaba energiaturgu pakkuva Läti ja Eesti põhivõrgud on ühinenud börsil noteeritud ettevõtteks Liivi Energia. Eestis on Paldiski lähedusse ehitatud tuumaelektrijaam, mis kuulub Liivi Energia ja Soome Pohjolan Voima osalusega ühisettevõttele.
Majanduslik ja poliitiline stabiilsus on tagasi meelitanud suure hulga varasemaid väljarännanuid. Pideva majanduskasvu tulemusena on loodud palju töökohti.
Läti ja Eesti avalike teenuste sujuv lõimimine on teinud mõlema riigi inimeste elu mugavamaks ja lihtsamaks. Intensiivne, ressursisäästlik ja ratsionaalne piiriülene koostöö kohalike teenustepakkujate vahel rahuldab piirialadel elavate inimeste esmavajadusi.
Läti ja Eesti on edukalt stimuleerinud rohelise tehnoloogia ja infotehnoloogiaga seotud investeeringuid. Mõned investorid on pealinnadele eelistanud endise Liivimaa alasid, mis on kaudselt põhjustanud teenindussektori elavnemise nendes piirkondades.
Transpordivõrgustiku kvaliteet on paranenud. Kiire rongiliin Tallinna ja Riia vahel kulgeb ikka läbi Tartu ja Valga, kuid rajamisel on uus Rail Baltica liin, mis toob riikide pealinnad peagi teineteisest kahetunnise rongisõidu kaugusele.
Uus marsruut ei vähenda Tartu–Riia rongiliikluse tähtsust, sest nende linnade vaheline reisijate arv on tänu ülikoolide koostööle hüppeliselt suurenenud. Rongid võistlevad lennuliinidega, mis võimaldavad kiiret liikumist ühest pealinnast teise ning ühendusi teiste Euroopa pealinnade ja sihtkohtadega.
Läti ja Eesti vahel ei reisi ainult tudengid ja ärimehed. Naaberriiki külastavate turistide arv läheneb kiiresti Eesti ja Soome vahelise turismi näitajatele. Läti keelt õpetavate Eesti koolide arv on kasvanud, samuti on suurenenud Riia eesti kooli õpilaste arv. Igal aastal tõlgitakse läti keelest eesti keelde üle kümne raamatu, kuid see näitaja jääb ikka veel alla vastupidisel keelesuunal tehtud tõlgete arvule. Enamik eestlasi ja lätlasi teavad oma naaberriigi peaministri nime.
Riikide ühistes diplomaatilistes esindustes Aasias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas tegutsetakse usaldusväärsete koostööpartneritena ja edendatakse mõlema riigi majandushuve.
Ruhnu saarel korraldatakse igal aastal traditsioonilised Läti-Eesti kõrgemad riigikaitse kursused. Kursuste kvaliteet on hea ja mõju nii tugev, et need on Lätis ja Eestis väga populaarsed ja prestiižsed.