Rahvusvaheline kohus sai õiguse menetleda agressioonikuritegusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi ülevaatekonverents tegi ajalooliselt olulise otsuse anda kohtule võimalus menetleda ka agressioonikuritegusid.
Tegemist on ajaloolise sammuga rahvusvahelise õiguse arengus, sest riikide varasemaid katseid selles kokku leppida on nurjunud, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Välisminister Urmas Paet märkis, et see raskelt sündinud otsus võimaldab vastutusele võtta riikide liidreid, kes kavandavad või viivad ellu agressiooni. «Hilisööni kestnud väga pingeliste läbirääkimiste tulemusel võeti otsus vastu riikide konsensuse alusel,» sõnas Paet.
Agressiooni võib mõista sõjalise jõu kasutamisena vastuolus ÜRO põhikirjaga. Agressioon hõlmab invasiooni, pommitamist ja blokaadi, samuti juhtumit, kui riik lubab teisel riigil kasutada oma territooriumi ründeks kolmanda riigi vastu.
Peamiseks erimeelsusi põhjustavaks küsimuseks oli kohtu jurisdiktsiooni teostamise tingimused. Saavutati kompromiss, mille kohaselt on ÜRO julgeolekunõukogu organiks, mis võib esmajoones taotleda kohtult menetluse algatamist.
Samas võib teatud tingimustel taotleda uurimise algatamist riik ise, samuti võib seda teha kohus omal algatusel. Otsus sisaldab kompromissina ka tingimust, mis lükkab edasi agressiooni muudatuse jõustumise, kuni Rooma statuudi osalusriigid annavad sellele oma formaalse nõusoleku pärast 2017. aasta 1. jaanuari.