/nginx/o/2013/06/27/1856460t1hdd72.jpg)
Vastuoluline seadus, mis kohustab välismaalt raha saavaid vabaühendusi end välisagentidena registreerima, on põhiseadusega kooskõlas, teatas Vene kõrgeim kohus.
Vene kõrgeim kohus välisagentide seaduses probleeme ei näe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtu hinnangul ei tähenda valitsusväliste organisatsioonide välisagentideks nimetamine, et need oleks ohuks riigile või avalikele institutsioonidele. Kohtu hinnangul ei tuleks terminis «välisagent» näha negatiivseid tähendusvarjuneid.
«Valitsusvälise organisatsiooni tegevust saab pidada poliitiliseks, kui nende eesmärgiks on mõjutada riigi poliitikat või kujundada vastavat ühiskondlikku arvamust. Selliste eesmärkide puudumisel, isegi kui selline organisatsioon kritiseerib võime või äratab ühiskonnas opositsioonilisi tundeid, ei saa seda defineerida organisatsioonina, mis täidab välisagendi funktsioone,» öeldakse kohtuotsuses.
Kohtu poole pöördusid kaebusega inimõigusvolinik Vladimir Lukin ja mitme valitsusvälised organisatsioonid. Kaebuse esitajate sõnul on seadus põhiseadusega vastuolus, rikkudes inimeste põhivabadusi.
Vastavalt 2012. aasta novembris Venemaal jõustunud seadusele registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks.
Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 500 000 rubla ehk umbes 10 600 euro suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.
Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat.
Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks. Peale inimõiguslaste on eelnõusid kritiseerinud Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland võrdles seda aga Stalini-aegse võitlusega välisagentide vastu. Tema sõnul kasutati seda mõistet nii Nõukogude Liidus kui ka teistes autoritaarsetes riikides teisitimõtlejate vaigistamiseks.