Mihkelson nimetas Eesti diskrediteerimiskatset halenaljakaks

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Krossi ettevõte üüris paari aasta eest Dmitrijs Savinsi juhitud firmale kontorit. Praegu süüdistatakse Savinsit kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises.
Eerik-Niiles Krossi ettevõte üüris paari aasta eest Dmitrijs Savinsi juhitud firmale kontorit. Praegu süüdistatakse Savinsit kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises. Foto: AP/SCANPIX, Peeter Langovits, erakogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson nimetas oma blogis Arctic Sea kaaperdamisprotsessiga seoses reedel meediasse lekkinud süüdistusi halenaljakaks katseks Eestit diskrediteerida.

«Reedel Moskva linnakohtus tehtud sensatsioonihõnguline avaldus selle kohta, et Arctic Sea kaaperdamise tellijate hulgas on Eesti endine luureülem ning ettevõtja Eerik Niiles Kross, näib desinformatsiooni levitamise ning diskrediteerimise operatsioonina. Sihtmärgiks on Kross, kuid kaudselt ka Eesti,» kirjutas Mihkelson oma ajaveebis.

«Nii Krossi enda kui ka Eesti õiguskaitseorganite avaldused kinnitavad, et omal ajal Läti kõrgema merekooli lõpetanud Dmitri Savinsi eeluurimise ajal tehtud ülestunnistused näivad sihiteadlikult konstrueeritutena. Miks pole Venemaa prokuratuur näiteks pöördunud Eesti kolleegide poole järelepärimisega, vaid laseb teemal liikuda meediaavarustesse. Uudistes levitatav tekst viib mõttele, et kogu loo taga on hoopis teised eesmärgid,» leidis Venemaa ekspert Mihkelson.

«Miskipärast on Krossi iseloomustamisel Savinsi poolt lisatud, et ajaloolasena on ta kirjutanud Nõukogude võimu vastu võidelnud metsavendadest ning et tema isa (Jaan Kross) oli Nõukogude ajal dissident,» tõi Mihkelson välja.

«Ma võin eksida, kuid minu arvates näitab see juhtum, et Eesti välispoliitilised hoiakud ning positsioon Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaana eriti Venemaa lähinaabrite euroatlantiliste pürgimuste toetamisel on olnud väga edukas. Meie enesekindluse raputamiseks püütakse kasutada ajast ja arust diskrediteerimisvõtteid, kuid need umbuvad eos,» uskus Mihkelson.

«Kahjuks viitab see juhtum veelkord sellele, et infosõdade ajastu on täies hoos. Globaalses meediaruumis käib heitlus mitte tõe, vaid kuvandi ümber. Seepärast on oluline, et ka selle juhtumi puhul tuleks keskenduda konkreetsetele faktidele, mis nullivad desinformatsiooni,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles