/nginx/o/2014/04/11/2953688t1hb94c.jpg)
Ameerika Ühendriikide ametnike hinnangul on Venemaa president Vladimir Putin kogunud omale vähemalt 28 miljardi dollari suuruse varanduse.
USA ametnikud kergitasid katet Putini korruptsioonivõrgustlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele on kaasa aidanud altkäemaksud Sotši taliolümpiamängude ehitusega sarnastest projektidest, osalemine kinnisvaraärides ja seotus energiagigantidega. Lisaks ka 1990ndatesse ulatuvad kontaktid inimestega, kellelt saab tänaseni altkäemaksu.
Putini korruptsioonivõrgustik koosneb hulgalistest mutrikestest, kellest paljudel on KGB taust – sama nagu presidendil endal. Kui Putin sai 2012. aastal taas presidendiks, laienes määramatult ka tema korruptsioonivõrgustik.
Anonüümseks jääda soovinud USA ametnikud tõid välja Putini ajal toimuva korruptsiooni ülevaate, tuues näiteid nii 16 ametniku tegevusest, kelle suhtes on USA praegu sanktsioonid kehtestanud kui ka nende omast, kellele piiranguid kehtestatud pole.
Putin kontrollib 37 protsenti nafta- ja gaasifirmast Surgutneftegaz, 4,5 protsenti gaasihiiu Gazprom aktsiaist ja 50 protsenti energiakaubandusfirmast Gunvor. Putin on omastanud Gunvorist raha oma liitlase Gennadi Timtšenko kaasabil. Viimase suhtes kehtestas USA ka sanktsioonid, nimetades teda otseselt Putiniga seotud inimeseks.
Põhiline korruptsioonivahend on Putini jaoks Ozero Datša kooperatiiv. Selle lõid Putin ja tema naabrid 1996. aastal ning see astub Karjala maakitsusel Komsomolskoje järve ääres. Vene korrumpeerunud eliiti on Putini ajal hakatud nimetama ka Ozero kooperatiivi füüsikute rühmituseks.