/nginx/o/2014/04/14/2958138t1h556b.jpg)
Soome Helsingi ülikooli Aleksanteri instituudi Venemaa välis- ja sisepoliitika asjatundja Hanna Smithi sõnul oli oodata, et Ukraina plaanib varem või hiljem venemeelsete vastu jõudu kasutada.
Politoloog: Ukraina oleks pidanud reageerima varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksander Turtšõnov teatas eile, et Ukraina plaanib laiaulatuslikku terrorismivastast operatsiooni ning separatistid peaks relvad loovutama täna varahommikuks, edastab Helsingin Sanomat.
«Ukrainas on alates möödunud laupäevast pinged kasvanud. Varem arvasid Ukraina võimuesindajad, et kui nad ei reageeri, siis pinged kaovad. Probleem on nüüd selles, et nii ei juhtunud. Reageering saabus liiga hilja, alles siis kui olukord on juba kriitiline,» lausus Smith.
Ta lisas, et tagantjärele on lihtne tark olla, kuid Ukraina on nüüdseks raskes olukorras, kuna kokkupõrked on korraga mitmes linnas.
«Ukraina peab kõik oma ressursid suunama praktiliselt ühte kohta. Kuidas olukord kontrolli alla saada kui mitmes linnas on kriitiline seis?» küsis Smith.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas möödunud laupäeval, et diplomaatiline lahendus muutub keerulisemaks kui Ukraina kasutab venemeelsete vastu jõudu.
«On oht, et olukord muutub selliselt, et venekeelt emakeelena kõnelevad inimesed saavad kannatada või hukuvad. Kuidas Venemaa siis reageerib?» nentis Smith.
Ta jätkas, et mitte üksi teine riik ei paneks oma armeed selliselt lahinguvalmidusse nagu seda on teinud Venemaa Ukraina piiri ääres. Seal on NATO andmetel umbes 60 000 Vene sõdurit.
Smithi sõnul on Venemaa edasist sõjalist ja ka mitte sõjalist tegevust raske ette ennustada.
«Aega on 25. maini, mil Ukrainas toimuvad presidendivalimised. See on see daatum, mis mängib järgnevas tähtsat rolli,» selgitas Smith.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov on varem kinnitanud, et Venemaal ei ole plaanis Ukrainasse tungida.
Smithi sõnul ei tähenda see, et Venemaa ei tahaks sekkuda Ukrainas toimuvasse.
Ukraina, Venemaa, ELi ja USA esindajad kogunevad selle nädala neljapäeval Šveitsi Genfi, et Ukrainas toimuva üle nõu pidada.
«Tõenäoliselt teatab Venemaa neljapäeval, et Ukraina ei tule oma sisekriisiga toime ning et vähemuse esindajad kelle emakeel on vene keel kannatavad selle tõttu. Venemaa võib tahta näidata, et Ukraina saatuse peavad otsustama teised riigid ning Ukraina praegune valitsus ei ole pädev. Venemaa ei soovi, et Ukrainas nii kiiresti presidendivalimised toimuvad. Venemaa arvates peaks Ukrainas mõnda aega olema ajutine valitsus, sest see annaks Venemaale manööverdamisruumi,» lausus Smith.