NATO peakorterisse naasevad Külma sõja meeleolud

NATO peakorter.

FOTO: SCANPIX

Ukraina kriis keerab NATO jaoks kella justkui 30 aastat tagasi, tuues taas päevakorrale propagandavõtted ja kahtlused, mis tollal NATO ja Venemaa suhetes valitsesid.
 

Peakorteris kleebitakse seintele Ukraina kaarte, mis seisavad nüüd vahepeal enim tähelepanu saanud Afganistani omade kõrval. Tähelepanu keskpunkti on taas tõusnud kõik Venemaa asjatundjad.

«NATOle ja Moskvale on äkitsi meenunud, et nad olid maailma parimad suurimad vaenlased,» sõnas AFP-le anonüümsust palunud peakorteris töötav ametnik. «Meie vanemad kolleegid kasutavad nüüd taas reflekse, mille nad aastate eest unustasid,» lisas ta.

Viimastel päevadel on meeleolu muutunud eriti kibedaks – Moskva ja NATO süüdistavad teineteise võidu vastaspoolt Külma sõja vaimu üles äratamises.

«Uut Külma sõda ei taha keegi, Venemaa peaks lõpetama ajas tagasi minemise katsed,» sõnas isegi NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Venemaa välisministeeriumi kodulehel avaldati aga teade, mis näitab näpuga selles osas just NATO juhi poole ja süüdistab teda Külma sõja retoorika kasutamises.

Viimane suurem kokkupõrge toimus möödunud nädalal, mil NATO avalikustas satelliidifotod Ukraina idapiiri ääres ootavatest Vene vägedest. Venemaa väitis, et pildid pärinevad möödunud suvest ja ei vasta praegusele tegelikkusele. Reedel avalikustas NATO Venemaa väidete ümber lükkamiseks uue portsu fotosid, kus on näha tuhandeid Ukraina piiri äärde kogunenud sõjamasinaid.

28. märtsil otsustas NATO peatada Krimmi annekteerimise tõttu igasuguse praktilise koostöö NATO ja Venemaa vahel. See tähendab aga, et kuigi diplomaatide tasemel kohtumised jäeti võimalusena alles, on Vene diplomaatidele siiski ligipääs NATO peakorterile piiratud. Venemaa nimetas seda järjekordseks tõestuseks, et NATO on naasnud Külma sõja retoorika juurde.

Külma sõja kestuseks loetakse ametlikult aastaid 1947 – 1991. NATO loodi eelkõige Nõukogude Liidule vastu seismiseks.

Venemaa asjatundjad Läänes suhtuvad Külma sõja teemalistesse süüdistustesse ettevaatlikkusega.

Pariisis asuva Rahvusvaheliste ja strateegiliste suhete instituudi ekspert Philippe Migault nentis, et viited Külmale sõjale on nii geopoliitiliselt kui sõjanduslikult hereesia. «Putini Venemaa ei küündi samasuguste globaalsete ambitsioonideni nagu Nõukogude Liit,» kinnitas ta, lisades, et Venemaa ei ähvarda praegu otseselt ühtegi NATO liikmesriiki.

Samuti puudub praegu tasakaal kahe bloki vahel – NATO riikide kaitsekulutused ületavad Venemaa oma 12 kordselt. Ta nentis, et Ukraina kriis on küll kõige keerulisem punkt NATO ja Venemaa suhetes Pärast Nõukogude Liidu lagunemist, ent pole sugugi esimene. Suhete jahenemist põhjustas varem ka näiteks Balti riikide, Poola ja Rumeenia liitumine NATOga, millega kaasnes Kosovo kriis ja sammud Euroopa raketitõrjesüsteemi rajamise suunas. Samas on siiski Afganistanis ja merepiraatlusega võideldes tehtud koostööd, meenutas ekspert.


Anonüümne NATO ametnik nentis aga, et NATO ja Venemaa suhtes on olnud alati kaootilised ning ei ole ühtegi põhjust arvata, et see muutub.

Tagasi üles
Back