Putini otseliin: Kiiev viigu separatistide desarmeerimiseks väed idast ära
Otseliin kestis 3 tundi 55 minutit!

Vene president Vladimir Putin tänases otseliini saates.

FOTO: SCANPIX

Venemaa president Vladimir Putin pidas täna maha järjekordse otseliini, mis seekord oli keskendunud Ukraina ja Krimmiga seotud teemadele. Enne ülekande algust oli esitatud 2,5 miljonit küsimust. Otseliin algas Moskva aja järgi kell 12 (Eesti aeg kell 11) ja see kestis 3 tundi 55 minutit, seega uut rekrdit ei sündinud.

14:56 Vladimir Putin oletas, et kui ta oleks uppumas, siis Ameerika Ühendriikide president Barack Obama päästaks ta ära. «Mina arvan, et ta on korralik inimene, mehine ja teeks seda küll.» Nii vastas riigipea täna otse-eetris esitatud küsimusele.

14:55 Putin väljendas lootust, et kontaktid USAga taastuvad. «Meil olid nendega kontaktid, kui meie ameeriklastest kolleegid otsustasid need katkestada. Kuid loodan, et aja jooksul asetub kõik oma kohale.»

14:54 Putin kinnitas, et liberaalne opositsioon on ühiskonna tähtis osa. Temalt küsiti, et kas talle ei tundu, et pärast Krimmi sündmusi on n-ö mänguväljaks liberaalse opositsiooni jaoks Vene ühiskonnas päris kitsas. «Mina arvan, et meie ühiskonnas pole see lai olnudki. Lihtsalt näis, et on vägev. Kuid see on meie ühiskonna tähtis osa. Tähtis.»

14:50 Putin kinnitas, et ei kavatse jääda eluks ajaks Vene riigipeaks.

14:15 Putin rääkis, et usaldus Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel on suuresti kadunud. See sai kahjustada pärast Liibüa liidri Muammar al-Gaddafi kukutamist ja tapmist, mille taga oli lääne tegutsemine. «Asi pole sellest, nagu oleks see lõppenud nüüd seoses Krimmi sündmustega. Mina arvan, et see kadus varem, varsti pärast Liibüa sündmusi.»

Ta meenutas, et tollane Vene president Dmitri Medvedev andis nõusoleku kehtestada Liibüa kohal lennukeelu tsoon. «Ja milleni see reaalselt viis? Territooriumi ründamiseni, al-Gaddafi kukutamiseni, tema tapmiseni, pärast ka USA saadiku tapmiseni ja riigi lagunemiseni. Vaat siit tekkis ka usaldamatus,» rääkis ta.

Usaldusest rääkides meenutas ta kohtumist Anders Fogh Rasmusseniga, kui see oli veel Taani peaminister. Täna on tegemist siis NATO peasekretäriga. Ta soovis minuga kohtuda ja see polnud planeeritud. Hiljem selgus, et ta lindistas diktofoniga salaja kogu jutu üles ja see ilmus hiljem meedias. «Ma ei suutnud oma kõrvu ja silmi uskuda, milline jama.»

Rasmussen oli selgitanud, et lindistas vestlust ajaloo jaoks. «Olin loomulikult meelitatud, kuid ta oleks võinud ette hoiatada või vähemalt küsida luba vestluse avaldamiseks. Millist usaldust võiks pärast sellist intsidenti veel olla? »

14:05 Putinilt küsiti, et millal saab Venemaa uue esileedi. Ta vastas, et peab esmalt mehele panema oma endise abikaasa (Ljudmila Putina) ja alles siis mõtlema endale.

14:00 Venemaal elav USA luureprogrammide lekitaja Edward Snowden küsis, et kas Venemaa tegeleb inimeste omavaheliste kõnede pealtkuulamise, säilitamise ja analüüsimisega? Kas Putin peab õiglaseks ja õigustatuks massilist kontrollimist?

«Sa oled endine spioon. Me kõneleme üht ametikeelt. Meie luuretegevust reguleerivad ranged seadused, ühe kindla indiviidi jälgimiseks on selleks eelnevalt tarvis luba saada,» vasta talle Putin.

«Muidugi oleme me sellega kursis, et terroristid ja kriminaalid kasutavad tehnoloogiat ning me peame oma vastumeetmeid kasutama. Kuid me ei tee selleks kontrollimatuid pingutusi [nagu USAs]. Meie eriteenistusi, jumal tänatud, kontrollivad rangelt nii ühiskond kui ka seadused,» ütles Putin ja lisas, et Venemaal pole ka jälgimiseks ka nii ohtralt vahendeid ja tehnikat kasutada kui USA-l.

13:44 Putini sõnul on Moskva valmis ootama veel kuu, et Ukraina tasuks gaasivõla. «Kui ka järgmisel kuul mingeid makseid ei laeku, siis läheme vastavalt lepingule üle nn ettemaksule.»

13:32  Putin: «Moskva ei hakka nõudma kuulumist rahvusvahelistesse struktuuridesse, eriti siis, kui need ei suuda näidata sõltumatust ja formuleerida oma isiklikku seisukohta rahvusvaheliste arengute võtmeküsimuste kohta. «Spetsiaalselt me ka mingit demarši ei korralda. Töötame rahulikult, omas rütmis.»

Riigipea sõnul puutub Venemaa rahvusvahelistes organisatsioonides sageli kokku sellega, et tema seisukohti ei mõisteta või ei taheta mõista.

«Mis puudutab Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assambleed (PACE), siis me maksame sinna raha ja mitte vähe. No ei taha meid näha – me ei kaota midagi,» ütles ta.

13:23 Putin ütles Euroopa-suunaliste gaasitarnete teemat kommenteerides, et probleemiks on üksnes transiidimaad, kõige ohtlikumaks elemendiks on transiit läbi Ukraina territooriumi. Tema sõnul on Ukrainaga väga keeruline rääkida energeetika teemadel.

12:54 Putin NATO laienemisest: ohtu pole.

«Meil pole hirmu - seda ei tunne mina ega tohiks tunda ka keegi teine. Siiski peame realiteetidega arvestama,» ütles Vene president.

«Meie ise võime kõiki lämmatada. Mida te kardate?» ütles ta naljatades Rossija Segondja peadirektorile Dmitri Kisseljovile, kes tahtis teada riigipea suhtumist alliansi laienemisesse.

Rääkides USAga petud läbirääkimistest raketitõrjesüsteemi üle ütles Putin, et Venemaa jätkab neid, kuid need kõik selleks, et kaitsta oma territooriumi.

«Kui need Euroopasse paigutatakse, siis me oleme korduvalt öelnud, et tuleb kuidagi sellele vastata. See on lõkkele puhutud võidurelvastumine. Milleks seda teha? Parem oleks ju vaadata sellele probleemile, kui on mingisugune raketioht ja siis need küsimused ühiselt lahendada.»

12:47 Presidendiks pürgiva Julia Tõmošenko radikaalsete venevastaste väljaütlemiste kohta ütles Putin, et tegemist oli närvivapustusega. «Proua Tõmošenko, keda ma tunnen hästi ka isiklikult, kutsub üles venelasi tuumarelvadest maha laskma. Ma arvan, et see avaldus tehti mingisuguse emotsionaalse plahvatuse ajal.»

12:43 Putin kinnitas, et ei karda lääne sanktsioone.

12:37 Ida-Ukrainas tegutsevate venemeelsete omakaitseväelaste desarmeerimiseks peab Kiiev esmalt viima piirkonnast ära oma relvajõud, nõudis Putin. Samuti on separatistide relvitustamise üheks eeltingimuseks, et oma relvadest loobuvad ka Ukraina paremäärmuslased.

«Täna kuuleme üleskutseid, mille kohaselt Kagu-Ukraina inimesed peaksid oma relvadest loobuma. Ja mina ütlen oma partneritele: see on õige, see on suurepärane. Sellisel juhul peaksid nad armee tsiviilelanike juurest minema tirima. Kas nad on täiesti hulluks läinud? Nad saadavad sinna tanke, soomustransportööre ja kahureid! Kelle vastu nad neid tanke saadavad? Kas nad on arust ära?».

12:32 Moskva ei pea Kiievi praeguseid võime legitiimseks, kuid dialoogist ära ei ütle.

12:29 Kriisi lahendamine Ukrainas sõltub mitte üksnes sellest, kuidas mööduvad presidendivalimised ja riigikorda puudutav referendum, vaid Kagu-Ukraina elanikele antavatest tagatistest. «Küsimus on selles, et kaitsta venelaste ja venekeelsete elanike õigusi ja huve Kagu-Ukrainas.»

12:19 Putin võimalikust Vene sõjalise kontingendi sisseviimisest Ida-Ukrainasse: pole vaja langeda pärast Krimmi eufooriasse.

Putini sõnul tuleb lähtuda sellest, et Kagu-Ukraina etniline koosseis erineb Krimmi omast. Samas avaldas ta lootust, et ei pea kasutada õigust saata Vene väed Ukrainasse, viidates Vene parlamendi ülemkoja talle antud volitustele.

Putin rääkis Krimmi ajaloost ja etnilisest koosseisust, mis on 50:50. Ta rõhutas, et lõpliku otsuse liita Krimm taas Venemaaga langetas ikkagi rahvas ja seda näitaski referendumi tulemus.

12:09 Kas Ukraina küsimuses on võimalik leida kompromissi Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel? «Kompromiss Ukrainas tuleb leida mitte kolmandate osapooltega, vaid riigisiseselt,» vastas riigipea.

11:52 Putin: laiendame koostööd Hiinaga.

Putini sõnul saab Hiinast majanduslikus mõttes samm-sammult riik nr 1. Me hakkame arendama suhteid Hiinaga. Meil pole kunagi olnud selliseid usalduslikke suhteid sõjalises vallas. Me hakkasime korraldama ühiseid õppusi merel ja maal, Hiinas ja Vene Föderatsioonis. See annab alust arvata, et Vene-Hiina suhted saavad oluliseks teguriks maailmapoliitikas.

Samas ta rõhutas, et Venemaa ei kavatse moodustada Hiinaga sõjalist liitu.

11:44 Putin rääkis Ukraina tagandatud presidendist Viktor Janukovõtšist

«Ta täitis oma kohust nagu pidas võimalikuks. Mina vestlesin temaga loomulikult korduvalt ja seda nii kriisi ajal kui hiljem, kui ta oli juba Vene Föderatsioonis. Jutuks oli ka võimalik jõu kasutamine. Janukovõtš oli oma sõnul mõelnud jõu kasutamisele korduvalt, kuid ta käsi lihtsalt ei tõusnud, et allkirjastada määrus jõu kasutamiseks oma rahva vastu».

11:40 Vene jõustruktuuride tegevus Krimmi ei olnud varem planeeritud, kuid oli kõrgeimal professionaalsel tasemel, kinnitas ta.

11:22 Olukord Ukrainas on selline, et piirid lõhestavad meie peresid. Me ei suuda üksteist kahjuks mõista ja mis saab edasi? 

«Kui me armastame üksteist ja austame üksteist, siis leiame tee üksteise mõistmiseni. Olen kindel, et leiame Ukrainaga vastastikuse teineteise mõistmise. Kui me austame ka teineteise õigusi teha valikuid. Ukraina inimesed respekteerivad otsust, mille langetasid Krimmi elanikud. Venemaa jääb alati Ukraina lähimaks naabriks, lisas ta. Kui me tahame olla edukad, siis tuleb teha koostööd ja olla koos,» rääkis riigipea.

11:19 Küsimusele Musta mere laevastiku tuleviku kohta vastas ta, et see viiakse Novorossiiskist Sevastopolisse üle. Kõik Vene kodanikud teavad, et Sevastopol on kangelaslinn.

11:13 Venemaa ei planeerinud mingit anneksiooni, mingit sõjalist tegevust. Me lähtusime sellest, et ehitame Ukraina ja Venemaa vahelised suhted üles lähtuvalt tänasest geopoliitilisest reaalsusest.

11:10 Mõned räägivad, et Ukrainas tegutsevad Vene väed. «See kõik on rumalus. Seal pole mingeid vägesid ega eriteenistusi. Need kõik on kohalikud elanikud, nad ei lähe kuhugi, kuna on selle maa peremehed.»

11:06 Küsimusele Vladimir Putini suhtumisest sündmustesse Kagu-Ukrainas vastas ta, et tankide ja lennuväe kasutamine rahulike elanike vastu on veel üks Ukraina praeguste võimude kuritegu.

«Loodan, et võim suudab mõista, missugusesse kuristikku ja ebakõla poole on nad liikumas, tirides endaga kaasa kogu riiki,» ütles Vene president.

Putin rääkis alustuseks, et sündmused kulgevad uskumatu kiirusega. Veel hiljuti ei võinud keegi arvata, et Krimmist saab Venemaa osa. Kuna suur osa elanikest on venekeelsed, siis loomulikult tegi neid keeleküsimus ärevaks.

 
Tagasi üles